Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine

Eesti Panga majandusprognoos
aastateks 2014 - 2016
Rasmus Kattai
Majanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhataja
12/06/2014

• Ülevaade väliskeskkonna arengust
• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos
• Kokkuvõte ja prognoosist tulenevad järeldused

12.06.2014 3
Maailmamajandus tervikuna kogub aktiivsust,
arenenud riikide kasvuväljavaade on tugevam
• Struktuursed probleemid ja tasakaalustamatus piiravad kasvu arenevatel turgudel
• Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 98 USA dollari lähedale 2016. aastal
Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2014-2016
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
eurot
toit tööstustoore energia
Allikas: Hamburgi Majandusuuringute Instituut
Maailmaturu toormete hinnaindeksid* (jaanuar 2007 = 1)
* viimane vaatlus 16.05.2014
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
euroala Jaapan
Hiina Ameerika Ühendriigid
Suuremate majanduste majanduskasv
Allikas: IMF WEO, aprill 2014

4
Euroala majanduskasv on olnud oodatud kursil
• Euroala majandus on kasvanud nelja viimase järjestikuse kvartali jooksul
• Nn kriisiriikide olukord on silmnähtavalt paranenud
Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2014-201612.06.2014
-10%
-5%
0%
5%
10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Saksamaa Kreeka Prantsusmaa Itaalia Holland Soome Rootsi
Majanduskasv valitud euroala riikides, a/a (%)
Allikas: Eurostat

Euroala majanduskasv jätkab taastumist
5
• Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi
• Inflatsioon on 2014. aasta esimesel poolel aeglustunud oodatust rohkem, hinnasurve
püsib ettevaates samuti vaoshoitud
ÜTHI inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartalivõrdluses, %
2013 2014 2015 2016
1,4 0,7% 1,1% 1,4%
2013 2014 2015 2016
-0,4% 1,0% 1,7% 1,8%

Madalad intressimäärad toetavad
euroala majanduskasvu kiirenemist
6
• Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi
jätkumist
• Euroopa Keskpanga nõukogu alandas juunis rahapoliitilisi intressimäärasid, seejuures kehtestati
kommertspankadele negatiivne hoiuse intressimäär
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2014
3 kuu EURIBOR
Allikas: Euroopa Keskpank

Euroalal tervikuna on kindlustunne paranenud
7
• Soome kindlustunne samuti mais paranes
• Eesti kindlustunde langus mais on seotud valdavalt kinnisvara- ja transpordisektoriga
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kaubanduspartnerite kindlustunne
Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu
Allikas: Euroopa Komisjon

Rootsi tööstustoodangu ootus langes mais järsult
8
• Samas Rootsi tööstusettevõtete hinnang tellimustele ei halvenenud
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstuse toodanguootuste baromeeter

Tööstusettevõtete hinnang tellimustele on stabiilne
9Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2014-201612.06.2014
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstuse eksporttellimuste baromeeter

Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb
10
• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem
• Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus
Allikad: IMF WEO, statistikaamet, Eesti Pank
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016
Leedu Läti
Venemaa Soome
Rootsi muud
Allikas: Euroopa Keskpank
Välisnõudluse kasv
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016
Soome Venemaa
Saksamaa ülejäänud riigid
Läti oktoobris 2013
aprillis 2014
Välisnõudluse kasvu muutus

0
500
1000
1500
2000
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
Eesti kaubaeksport sh teistest riikidest pärit sh Eesti päritoluga
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti kaubaeksport jooksevhindades
mlneurot
Eri turgudel on Eesti majandusele erinev mõju
11
• Kaubaeksport Skandinaaviasse sisaldab märksa enam Eesti oma toodangut ning sealsel
majandusarengul on Eestile ulatuslikum mõju
Venemaa Soome Rootsi Läti Leedu

Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt
Eesti kaubandustingimusi
12
• 2013. aasta algusest on euro kallinenud Vene rubla suhtes 23%, USD suhtes 4%, SEKi suhtes 5%
• Eesti eksport on muutunud suhteliselt kallimaks ja import odavamaks – see pidurdas hinnakasvu, kuid
vähendas hinnapõhist konkurentsivõimet
0.95
1.00
1.05
1.10
1.15
1.20
1.25
2013 2014
Rootsi kroon USA dollar Venemaa rubla
Allikas: Eurostat
Euro vahetuskurss (jaanuar 2013 = 1)

Allikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013)
Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt
Eesti kaubandustingimusi
13
• Eesti ekspordi turuosa kavas 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas
• Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt
• Uute turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem kui maailm keskmiselt
-8
-4
0
4
8
12
Leedu
Poola
Läti
Tšehhi
Eesti
Ungari
Kreeka
Austria
Saksamaa
Hispaania
Portugal
Rootsi
Itaalia
Prantsusmaa
Soome
konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud
struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused
erinevus maailma ekspordist
Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmised

Tööpuudus väheneb edaspidi visalt
14
• Tööpuuduse alanemine on seiskunud
• Majanduse edenemisele valmistab probleeme kõrge struktuurne tööpuudus
0%
4%
8%
12%
16%
20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
%tööjõust
24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud
vähem kui 6 kuud töötuse määr loomuliku tööpuuduse määr
Töötuse määr

Peatunud majanduskasv ning suurenenud tööjõukulud
viisid NULCi kasvu kiirenemise esimeses kvartalis 9,4%ni
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööjõu ühikukulu aastakasv
nominaalne reaalne
Allikas: statistikaamet

Palgakasv aeglustub
16
• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise
• Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate
positsiooni palgaläbirääkimistel
40%
42%
44%
46%
48%
50%
52%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv
Palga ja hõive kasv

Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel
valitseb tugev seos
12.06.2014 17
• Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest
• Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase moodustab umbes
60% Euroopa Liidu keskmisest
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg)
Allikad: Eurostat, statistikaamet
Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos

Teenuste kallinemine hoidis mais inflatsiooni
positiivsena
12.06.2014 18
• ÜTHI inflatsioon on Eestis alanenud euroala keskmise tasemele
-1
0
1
2
3
4
5
-1
0
1
2
3
4
5
2012 2013 2014
alusinflatsioon (pp) energia (pp)
toit koos alkohoolsete jookide ja tubakaga (pp) Eesti THI aastakasv (%)
euroala ÜTHI aastakasv (%) Eesti ÜTHI aastakasv (%)
Allikad: statistikaamet, Eurostat

2014. aasta algul on suur osa tarbijakorvist
odavnenud
19
• Peamiselt on hinna langus tulnud energiast, aprillis ka toidust
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
energia toit tööstuskaubad teenused
Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis

Väga madala inflatsiooni periood möödub
20
• IMFi metoodika alusel leitud deflatsiooni indeks näitab hinnalanguse ohu taandumist
-4
-2
0
2
4
6
8
10
120.0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
REER (10) krediidi kasv (9)
krediidi kasv (8) aktsiahinnad (7)
SKP kasv (6) SKP lõhe (5)
SKP lõhe (4) SKP deflaator (3)
alusinflatsioon (2) inflatsioon (1)
deflatsiooni indikaator ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon (parem telg, pööratud skaala)
Deflatsiooni indikaator IMFi metoodika alusel
Allikad: eurostat, Euroopa Komisjon, Eesti Pank
RISK
madal
keskmine
suur

Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel
mõõdukas
21
• Alusinflatsioon kiireneb teenuste ja importtoodangu hinnakasvu kiirenemise tõttu
• Inflatsiooni prognoosi eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus
• Aktsiisimäärade tõstmine kiirendab toiduainete hinnakasvu
0.8%
2.4%
2.7%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeksi kasv

2014. aasta majanduskasv tuleb oodatust väiksem
• 2015. aasta majanduskasv on lähedane varem prognoositule
• Nominaalne SKP jääb 2015. aastal 500 miljoni euro võrra varem prognoositust madalamaks
0.7%
3.9% 3.6%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
12.9
13.4
13.9
10
11
12
13
14
15
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013
Eesti SKP 2005. aasta püsivhindades (mld eurot)
Eesti majanduskasv

Majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul
12.06.2014 23
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
I II III IV I
2013 2014
neto-tootemaksud kaubandus
töötlev tööstus veondus ja laondus
ehitus energeetika
muu SKP turuhindades
SKP kasv tootmismeetodil
• Soojast talvest tingitud energiatootmise negatiivne panus taandub juba teises kvartalis
• Veonduse ja laonduse negatiivne panus kasvu väheneb teises kvartalis võrdlusbaasi muutumise tõttu
• Majandust elavdab välisnõudluse järkjärguline paranemine (ebapiisav nõudlus on tootmist piiranud
enim)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
maismaa-, vee- ja õhutransport
laondust ja veondust abistavad tegevusalad
veondus ja laondus
Müügitulu, mln eurot

Majanduse nominaalkasv on olnud jõuline
2412.06.2014
• Tootlikkuse kasvust lahknenud palgakasv on suurendanud majanduse nominaalset mahtu,
majapidamiste sissetulekuid ja riigieelarve tulusid, kuid hakanud pärssima hinnapõhist
konkurentsivõimet
• Majanduse edasine areng saab tugineda üksnes reaalkasvu kiirenemisele
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
SKP deflaatori kasv SKP nominaalkasv SKP reaalkasv keskmise brutokuupalga kasv (parem telg)
SKP ja SKP deflaatori kasv
Allikas: Eesti Pank

Investeeringute osatähtsus majanduskasvus suureneb
25
• 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mille on suuresti
põhjustanud ebakindlus tuleviku suhtes
• Eratarbimise kasv jääb tempokaks kogu prognoosiperioodi jooksul
12.06.2014
0.7%
3.9% 3.6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016
majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp)
netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades
Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid

Tootmisvõimsuse rakendatuse tõus viitab suurenevale
investeeringuvajadusele
2612.06.2014 Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2014-2016
50
55
60
65
70
75
80
85
90
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
protsenti
Investeeringute kasv ettevõtete sektoris
Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon

Valitsemissektori investeeringute panus jääb
tagasihoidlikuks
27
• 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mida on suuresti põhjustanud
ebakindlus tuleviku suhtes
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
eluasemeinvesteeringud
ettevõtete investeeringud
valitsemissektori investeeringud
Euroopa Liidult saadud kapitalisiirded, suhtena investeeringutesse
Kapitalimahutus põhivarasse, kasv

Laenukasv küll kiireneb, kuid majanduses tervikuna
jätkub laenukoormuse alanemine
28
• Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist
• Laenuintressid jäävad prognoosiperioodi lõpuni madalaks
12.06.2014
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
ettevõtted majapidamised
Allikas: Eesti Pank
Laenukasv

Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu
prognoosiperioodi jooksul
29
• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti
12.06.2014
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal
Eelarvepositsioon (suhe SKPsse)

Kokkuvõte ja majandusprognoosist lähtuvad
järeldused

Üleilmne majandusaktiivsus kasvab
• Maailmamajanduse kasv on järk-järgult muutunud tugevamaks,
kuid järgmistel aastatel jätkub kasvu suundumine arenevatelt
turgudelt arenenud turgudele
• Euroala majanduskasv on taastunud oodatud tempos, jätkata tuleb
reformidega konkurentsivõime parandamiseks
• Euroala nn kriisiriikides on majandus elavnenud silmnähtavalt
• Majanduskasv on euroalal riigiti siiski ebaühtlane, Eestit on
mõjutanud ja mõjutab ka järgmistel aastatel eelkõige Soome
majanduse oodatust kesisem kasv
• Vähese hinnasurve tõttu jääb euroala rahapoliitika leebeks ja
majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks
• Venemaa ja Ukraina konflikti mõju Eestile on seni avaldunud
peamiselt kindlustunde vähenemises, mõju majandusele tervikuna
on jäänud väikeseks
• Venemaa kasvuväljavaade on küll nõrk, kuid sel ei ole Eesti
majandusele laiaulatuslikku mõju, kuna sinna suunduv eksport on
valdavalt teiste riikide toodang

Eesti majanduslangus 2014. aasta alguses oli ajutine
• Eesti majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul, kuna
energiasektori ning veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne
panus hakkab taanduma
• Tootmismahu kasvu seni kõige enam piiranud ebapiisav nõudlus
leeveneb ühes välisnõudluse järkjärgulise paranemisega
• Palgakasv on selle aasta alguses püsinud jõuline ning
sisenõudluse kasv jääb tänu eratarbimisele nii sel kui ka
järgmistel aastatel tugevaks
• Investeerimisaktiivsus sellel aastal heade rahastamistingimuste
toel suureneb, laenuintressid jäävad madalaks terve
prognoosiperioodi jooksul

Majanduskasvu võtmeküsimus on tootlikkus
• Eesti majandusarengu, riigieelarve hea seisu ja majapidamiste
heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu
kiirenemine ning see sõltub ettevõtte võimekusest tõsta tööjõu
tootlikkust
• Tootmise tõhusamaks muutmine on majanduskasvu seisukohast
olulisim küsimus, sest kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sellest
tulenev surve palkadele ei leevene
• Palgakasv siiski mõnevõrra aeglustub, sest konkurentsivõimet
kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, vähenenud
kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel ei võimalda
palgakulusid hindadesse üle kanda
• Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest
keerulisemaks, tööjõud liigub sealt kõrgemat lisandväärtust
loovatesse ettevõtetesse
• Majanduskasvu ja välismaise inflatsiooni kiirenemine ning
maksutõusud suurendavad inflatsiooni ka Eestis, kuid hinnakasv jääb
prognoosiperioodi jooksul mõõdukaks

Võimalikud ohud
• Maailmamajanduse ja euroala taastumisega seotud ohud on
varasemast väiksemad, kuid kasv Eesti peamistel eksporditurgudel
ning ohuallikad on polariseerunud
• Esitletav majandusprognoos ei sisalda Venemaa ja Ukraina kriisi
süvenemist, kuid see on reaalne oht, mis võib Eesti majanduskasvu
taastumist edasi lükata
• Ootamatute arengutega toimetulek eksporditurgudel nõuab
ettevõtetelt paindlikkust toodete ja sihtturgude mitmekesisuse ja
asendatavuse mõttes
• Kui majapidamised juhinduvad kinnisvara ostul liiga optimistlikest
ootustest, siis pole välistatud eelmise buumiga sarnase stsenaariumi
kordumine, mis päädiks taas kord hinnalangusega
• Struktuurne tööpuudus ja tööjõu nappus võivad palgakulude kasvu
kohanemist lühiajaliselt edasi lükata (varasemate kasumite arvel),
millele järgneks palgakasvu prognoositust järsem aeglustumine

Valitsemissektori rahandus püsib tugev, kuigi
eesmärgid on varasemast lõdvemad
• Maksutulude kasv ja majandustsükli hinnang on teineteisest
märkimisväärselt lahknenud, mistõttu pole Eesti Panga hinnangul
struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt
prognoosiperioodi jooksul saavutatav
• Valitsuse eelarve-eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga,
et olukorra ettenägematu halvenemine ei põhjustaks ootamatuid
muudatusi maksupoliitikas
• Maksukeskkond peaks olema nii ettevõtete kui ka majapidamiste
jaoks usaldusväärne
• Suhteliselt kõrge töötuse määra juures tekkinud palgasurved
tõendavad probleeme struktuurse tööpuudusega. Selle
vähendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist
ning selle toetamist regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitikaga
• Kui erasektoris palgakasvu aeglustub, siis peaks selleks valmis
olema ka avalik sektor

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
36
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
2013 2014 2015 2016
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,43 19,19 20,45 21,79
SKP muutus püsivhindades (%) 0,8 0,7 3,9 3,6
THI inflatsioon (%) 2,8 0,8 2,4 2,7
Töötuse määr (%) 8,6 8,5 8,5 8,3
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 7,8 6,0 6,2 6,7
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,6 -0,8 -0,3

Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (20)

Similaire à Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine

Similaire à Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine (16)

Plus de Eesti Pank

Plus de Eesti Pank (20)

Eesti Panga avalik loeng. Juuniprognoosi tutvustamine

Notes de l'éditeur