2. Kaubavahetuse vähenemine on kaasa
tõmmanud ka maailma tööstustoodangu
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
Allikas: CPB World Trade Monitor (kolme kuu keskmised andmed).
2014 2015 2016 2017 2018 2019
aastane muutus maailma
kaubavahetuses
aastane muutus
maailma
tööstustoodangus
3. Rahvusvahelise valuutafondi prognoos maailma
2020. a majanduskasvule on langenud
3,6%
3,5%
3,4%
Allikas: IMF.
aprillis 2019 juulis 2019 oktoobris 2019
4. Euroala majanduskasvu ootus
järgmiseks aastaks on tagasihoidlik
Allikas: Euroopa Keskpank.
1,8%
1,2%
1,1%
1,4%
2018 2019 2020 2021
1,4%
2022
EUROALA MAJANDUSKASV
6. Rahaturgudel oodatakse, et intressimäärad
jäävad madalaks pikemaks ajaks
Allikas: Euroopa Keskpank.
202220192008 2011 2015
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
3 KUU EURIBOR
7. Välisturgude kasv jääb eelmiste aastate
omale selgelt alla
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Allikas: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.
Rootsi
Venemaa
Soome
Läti
Leedu
Saksamaa
Kaubanduspartnerite impordinõudlus
3,2%
6,7%
4,1%
1,8% 1,8%
2,5%
2,8%
8. Eesti eksportijad tunnetavad välisturgude
jahenemist ja konkurentsivõime langust
Eesti ettevõtete
hinnang ekspordi
olukorrale
järgmistel kuudel
halveneb
paraneb
Allikas: Euroopa Komisjon.
8
Eesti ettevõtete
hinnang ekspordi
konkurentsivõimele
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
10. MAJANDUSKASV
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
2018 2019 2020 2021
4,8%
3,4%
2,3%
2,0%
Eesti majandus jätkab
aeglustuval kursil
Tööstustoodang ja eksport on nõrgenenud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2022
2,2%
12. Majanduse jahenemine ja väiksem värbamissoov
toovad kaasa tööpuuduse suurenemise
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2020 2021 20222019201520102007 2018
6,4%
6,2%
5,7%
4,7%
5,4%
MÄRGID TÖÖTURU JAHENEMISEST
Novembri lõpus oli töötukassa
andmetel vabu töökohti u 3400 ehk
ligi 20% vähem ja registreeritud
töötuid üle 33 tuhande ehk 10%
rohkem kui aasta tagasi.
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
13. Lühiajaliste töötajate panus hõive kasvu
on seni suurenenud
0%
1%
2%
3%
2016 2017 2018 2019
Allikad: statistikaamet, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Pank.
residendid
lühiajalised
töötajad
HÕIVE MUUTUS
(3 esimest kvartalit)
14. Palgakasv aeglustub
2018 2019 2020 2021
KESKMISE KUUPALGA KASV
7,6% 7,5%
6,3%
5,5%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2022
5,5%
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
15. 2018 2019 2020 2021 2022
2,4%
1,7%1,8%
Hinnakasvu pidurdab nafta
odavnemine ja aeglasem
palgakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
3,4%
energia
toit
tööstuskaubad
ja teenused
2,2%
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
16. 2018 2019 2020 2021 2022
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2,4%
1,7%1,8%
3,4%
2,2%
maksud
regul. hinnad
Hinnakasvu pidurdab ka
maksude väiksem mõju
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
18. Intressimäärad püsivad praegusel või
sellest madalamal tasemel seni, kuni
inflatsiooniväljavaade on 2% lähedal.
Alates novembrist ostame juurde võlakirju
20 miljardi euro ulatuses kuus.
Aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt
laekuvad põhiosa tagasimaksed investeerime.
Pakume pankadele soodsatel tingimustel laenu.
19. Eesti majanduskasv liigub aeglustuval
kursil
• Selle aasta kolmanda kvartali oodatust kiirema majanduskasvu
põhjustasid ajutised tegurid – üldine suund püsib
aeglustumisel.
• Tööturg on endiselt pingeline, kuid tööturg reageerib
majandusaktiivsuse muutusele viivitusega; mitmed näitajad
juba osutavad tööturu peatsele rahunemisele.
• Nõudlus lisatööjõu järele väheneb ja tööpuudus suureneb
ulatuses, mis ei kaota survet palgakuludele.
• EURIBORi muutused allpool nulli mõjutavad laenutingimusi
vähe, sest 0-põrandaga lepingute osakaal on üle 75%.
20. Eesti majandus on vaatamata kasvu
aeglustumisele väga heas seisus
SKP lõhe
(erinevus tegeliku ja palgasurveid mittetekitava majanduse mahu (SKP) vahel)
2018 2019 2020 2021 2022
2,6%
4,1%
3,6%
2,3%
1,2%
0,7%
Allikas: Eesti Pank.
Läbi aegade suurim hõivatute osakaal ühiskonnas, madal tööpuudus ja kiire
palgakasv suurendavad tarbimiskulutusi.
2017
21. Maksutulud on järgmistel aastatel endiselt
tavalisest suuremad
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal tuleks taastada võimalikult ruttu ajal,
mil tulud on veel selges ülelaekumises.
-1.5%
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
suhtena SKPsse
majandus-
tsükli
mõju
struktuurne
positsioon
ajutised
meetmed
nominaalne
eelarvepositsioon
* Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust
22. -2%
0%
2%
4%
6%
Teise pensionisamba muudatuste jõustumine
võib põhjustada 2022. aastal majanduslanguse
Allikas: Eesti Pank.
2019
2021
prognoosi
põhistsenaarium
2020 2022
Majanduskasv II samba muutmise korral
II samba
säästudest
tarbimisse:
30%
23. Eesti Panga majandusprognoosi
põhinäitajad
2018 2019* 2020* 2021* 2022*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 26,02 27,98 29,54 30,93 32,33
SKP muutus püsivhindades (%) 4,8 3,4 2,3 2,0 2,2
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 3,5 2,6 2,0 2,0 2,4
THI-inflatsioon (%) 3,4 2,4 2,2 1,8 1,7
Töötuse määr (%) 5,4 4,7 5,7 6,2 6,4
Keskmine brutopalk (eurodes) 1309 1408 1497 1579 1665
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,6 7,5 6,3 5,5 5,5
Eelarvetasakaal (% SKPst)* -0,6 -0,2 -0,2 -0,2 0,0
* Prognoos. Arvesse pole võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.