Mihkel Nõmmela, makse- ja arveldussüsteemide osakond Eesti Panga avatud loeng 23.01.2014

1. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas –
millised on eesseisvad muutused
ja kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma?
Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng
23.01.2014
1

2. Millised on eesseisvad muutused?

3. €URO – meie raha
S€PA – ühtne euromaksete piirkond
1 valuuta
1 pangakonto
1 maksekaart

4. Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril 2014
• Alates 1.2.2014 tuleb Eestis kasutada arvetel ning maksetel
ainult IBAN kontonumbreid ja maksete panka saatmiseks ISO
sõnumiformaate.
• Kõik pangad lähevad hiljemalt 1.2.2014 üle SEPA formaatidele.
• Riigisiseselt lõppeb otsekorraldus 31.01.2014, senised lepingud
muudetakse e-arve püsimakseteks.
• Pankadevahelisi euromakseid arveldatakse üleeuroopalises
jaemaksesüsteemis
4

5. Makseteenused ja IBANi kasutamine
Praegu
Tulevikus
Riigisiseselt:
Riigisiseselt:
• maksekorraldus
• SEPA maksekorraldus
• e-arve + ühekordne maksekorraldus
• e-arve + SEPA ühekordne maksekorraldus
• pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus
• e-arve + SEPA püsimaksekorraldus
IBAN ehk
rahvusvaheline kontonumber
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
IBAN ehk rahvusvaheline
kontonumber
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
• SEPA otsekorraldus

6. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber
• Eestis on IBAN kasutusel
paralleelselt riigisisese
kontonumbriga (BBAN)
alates 2004. aastast.
• IBAN on kliendi kontonumber, mis on
teisendatud rahvusvaheliselt
aktsepteeritud kujule.
• Eesti riigisisestele kontonumbritele
lisatakse täiendavalt riiki ja
makseteenusepakkujat (panka)
tuvastavad koodid ja kontrolljärk.

7. Eesti kasutab aastast üleminekuperioodi
• Eestis on pankadele antud õigus aastase üleminekuperioodi
jooksul (kuni 1. veebruarini 2015) oma klientidele pakkuda
vanas formaadis maksetele teisendust. See tähendab, et:
– eraklientide puhul teisendatakse makse algatamisel riigisisene
kontonumber automaatselt IBANiks.
– äriklientide puhul, kes saadavad panka korraga suurema koguse makseid
(failiga), saavad pangad jätkata vanas formaadis maksefailide
vastuvõtmist. See eeldab kokkulepet pangaga. Ettevõte peab
kontonumbrid ise muutma IBAN-kujule.
7

8. Euroopa Komisjoni ettepanek ei too Eestis kaasa
muudatusi senises SEPA-le ülemineku tegevusplaanis
• Ettepanekuga soovitakse anda kõigile euroala pankadele võimalus vajadusel
kasutada 6 kuu jooksul maksete vastuvõtmisel ja tegemisel vanu failiformaate.
Tegemist ei ole kohustusega!
• Põhjuseks on komisjoni hinnang, et üleminekuga ei jõuta tähtaegselt valmis.
SEPA kreeditkorraldused:
Üldine indikaator ca 74% (31.12)
SEPA otsekorraldused:
Üldine indikaator ca 41% (31.12)
* Riikide graafikutel on kasutatud 2013. aasta
kolmanda kvartali andmeid
8

9. Eesti ettevõtted ja asutused saavad tänu üleminekuperioodile SEPA muudatustega kindlasti hakkama
Küsitledes ettevõtteid ja asutusi Eesti Maksekeskkonna Foorumi raames ning
jälgides pankadevaheliste maksete statistikat saab välja tuua, et:
•
IBANi aktiivsem kasutus näitab nii reaalsete muudatuste tegemist kui ka teadlikkuse
kasvu;
•
paljud ettevõtted on vajalikud muudatused rakendanud või teevad seda lähiajal
•
SEPA tingimustega kooskõlas olevate ettevõtete madal osakaal näitab, et
üleminekuperioodil on vajadus teisendusteenuste järele oodatust suurem.
•
Pankade poolt on lubatud SEPA otsekorraldus tuua tulevikus turule eraldi teenusena.
Võtmeks on klientide nõudlus.
Põhjalikum ülevaade kodulehel www.eestipank.ee/sepa
9

10. Uuring kinnitab, et eestimaalastel on huvi
piiriülese SEPA otsekorralduse vastu
Potentsiaalsed kliendid on:
- välismaal töötavad ja
õppivad inimesed.
- isikud, kes tarbivad tooteid
ja teenuseid välismaistelt
pakkujatelt.
Reaalse nõudluse
tekkimiseks on vaja
kasutuskohtasid.
Puudub vajadus avada
maksete tegemiseks
täiendavaid kontosid
10

11. Eesti otsekorraldus täna – maksjalepingu sõlmimine
Maksja
Müüja
1. Klient ostab ettevõttelt kauba/teenuse
2. Maksja sõlmib oma pangas
otsekorralduse maksjalepingu
Müüja kasuks
4. Informatsioon uute
maksjalepingute kohta
Müüja pank
Maksja pank
3. Informatsioon uute
maksjalepingute kohta

12. Eesti otsekorraldus täna – maksenõude edastamine
ja makse edastamine
Maksja
Müüja
3. Maksja konto debiteerimine
5. Ülekanne saaja
kontole
Müüja pank
Maksja pank
4. Ülekanne saaja pangale
2. Maksenõuete edastamine
1. Maksenõuete
edastamine

13. E-arve püsimakseteenuse toimimine

14. Kokkuvõttes
• Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril ja kehtib aastane üleminekuperiood.
• Makse algataja vastutab selle eest, et maksejuhis oleks panka esitatud
korrektsel kujul ja õigeks ajaks. Maksete tegemiseks failivahetust kasutavad
ettevõtted, kes ei ole mingil põhjusel saanud vajalikke muudatusi teha ega
plaani ka teisendusteenust kasutada, peavad arvestama, et alates veebruarist
peab raamatupidaja internetipangas kõik maksed ükshaaval sisestama.
• Eraisikutel tasub tähelepanu pöörata, kas senised otsekorraldused on
muutunud e-arve püsimakseteks.
• Arvestada tuleks, et iga muudatusega kohanemine võtab natuke aega ning
põhjustada lühiajaliselt ebamugavust. Üleminekuga kaasneva ebamugavuse
vähendamiseks on Eestis pankadel võimalik oma klientidele pakkuda aasta
jooksul vajalikke teisendusteenuseid.
14

15. Kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma peale
1. veebruari 2014?

16. Maksekeskkond 2013
TARGET2-Eesti
Jaemaksete süsteem
ESTA

17. Kuidas toimuvad riigisisesed ja piiriülesed euromaksed praegu
Riigisisene euromakse kuni
31.01.2014
EE maksja
EE
Piiriülene euromakse kuni 31.01.2014
Variant B – kaudse
liikmena STEP2-s
Variant A –
otseliikmena
STEP2-s
Ajakulu
ca 1,5 tundi,
Sama päeva makse
hiljemalt 17.00-17.30.
ESTA
STEP2
EE saaja
EE
Seaduse järgi peab raha saajani
jõudma hiljemalt järgmiseks
arvelduspäevaks (T+1)
EE/EU
otseliige
EU

18. Inimeste rahulolematuse vältimiseks on oluline, et
raha jõuaks saajani vähemalt samal arvelduspäeval
• Üldiselt tajuvad inimesed
pankadevaheliste maksete kiirust
erinevalt:
– viiendik arvab, et raha liigub 12 tunniga ja kolmandik, et
vähemalt samal tööpäeval.
• Soov oleks, et raha liiguks ühest
pangast teise umbes 1-2 tunni
jooksul. Inimesed üldiselt ei
oota, et pankadevahelised maksed
peaksid olema kiiremad.
18

19. ESTA sulgemine mõjutab neljandikku maksetest
• ESTA suletakse 31.01.2014 ja makseid hakatakse tegema üleeuroopalises
jaemaksesüsteemis.
• Pankadevahelised maksed muutuvad aeglasemaks ja sama päeva
laekumise tagamiseks tuleb maksejuhis saata panka varem.
19

20. Miks Eesti Pank sulgeb ESTA?
• Eesti Pank oli valmis Eesti pankadevahelise arveldusteenuse arendama SEPA
tingimustele vastavaks. 2013. aasta alguses kuulutati välja riigihanke võitja STET.
• Eesti Pank oli valmis koos STETiga välja arendama Eesti turule sobiva ja ESTAga
võrreldes rohkem teenuseid pakkuva SEPA jaemaksesüsteemi. Pankadele tehti
vastav pakkumine.
• Senisest 33% madalam teenustasu (2 senti) ei olnud siiski piisavalt
konkurentsivõimeline teiste Euroopas tegutsevate jaemaksesüsteemidega.
• Täiendavalt olid mitmed pangad seotud STEP2ga juba läbi oma pangagruppide.
• Tulenevalt pankade valikutest otsustas Eesti Pank ESTA sulgeda ja lõpetada
jaemakseteenuse pakkumine sarnaselt paljude teiste keskpankadega
• Eesti pankadevahelised maksed arvelduvad edaspidi üleeuroopalises
jaemaksesüsteemis (peamiselt süsteemis STEP2).
20

21. Peale STEP2 on Euroopas SEPA tingimustele
vastavaid jaemaksesüsteme veel mitmeid
SEPA tingimustele vastavad jaemaksesüsteemid, kes võimaldavad 100%
üleeuroopalist kaetust läbi EBA Clearing STEP2 süsteemi.
CSM – clearing and settlement mechanism
PE-ACH – Pan-European
Automated Clearing
House
21

22. Mis juhtub Eestis pankadevaheliste euromaksega
peale 1. veebruari 2014?
Eestis on kõik pangad otseselt või kaudselt seotud EBA Clearing STEP2 süsteemiga.
Aja jooksul võib see muutuda.

23. Kuidas hakkavad Eesti kommertspangad
pankadevahelisi makseid tegema?
Eesti SEPA–le ülemineku tegevusplaan 5.0. (Pangaliit) 23

24. Võrreldes ESTAga on STEP2s arveldustsükleid
poole vähem
• ESTAs algasid arveldustsüklid kell 9.00 ja viimane tsükkel oli 18.00 (kokku 10 tk).
Kõigile liikmetele kehtisid ühesugused tingimused.
• STEP2-s on 5 arveldustsüklit ning tingimused sõltuvad sellest, kas pank on
süsteemi otseliige või kaudne liige.
24

25. Praegu on Eestis kaks alternatiivi, mis võimaldavad
teha pankadevahelisi makseid kiiremalt
1.
Osad pangad pakuvad kiirmakset ehk makse tehakse läbi üleeuroopalise
kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti
-> raha jõuab saajani umbes 5 minutiga.
2.
Mobiilimaksete puhul jõuab raha saajani hetkega ning seda 24/7. Sellist
lahendust pakuvad praegu siiski ainult kaks suuremat panka ning tehingute
limiidiks on 200 eurot päevas.
NB! Muude alternetiivide tekkeks on vaja nõudlust kiiremate maksete järele.
25

26. Kokkuvõttes
• Peale 1. veebruari hakkavad Eesti pangad tegema omavahelisi
makseid läbi üleeuroopalise jaemaksesüsteemi:
– sellest tulenevalt muutub aeglasemaks maksete kiirus
• sõltuvalt pangast 3–5 tundi
– ja lüheneb sama päeva makse hilisem vastuvõtmise kellaaeg
• sõltuvalt pangast kell 15.00–16.30
• Eraisikutel ja ettevõtetel on soovituslik küsida oma pangast, milliste
kellaaegadega tuleb arvestada.
26

27. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/sepa;
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;
www.sepa.eu
27