1. Eesti rahvastik REL2011 andmetelEesti rahvastik REL2011 andmetel
Ene-Margit TiitEne-Margit Tiit
Tartu Ülikool, StatistikaametTartu Ülikool, Statistikaamet
Vabariigi Presidendi mõttekoda
9. aprill 2013

2. SisukordSisukord
• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused
o Rahvaarvu muutumine 2000—2012
o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus
• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid
o Loomulik iive
o Välisränne
o Siseränne
• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel
o Rahvus ja kodakondsus
o Põhiline elatusallikas
o Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne
o Tegevus- ja ametialad
o Haridus
o Emakeel ja võõrkeelte oskus
o Elutingimused
• Allikmaterjal

3. Rahvaarvu muutumine 2000—2012Rahvaarvu muutumine 2000—2012

4. Rahvaarvu muutus jooksvaRahvaarvu muutus jooksva
statistika andmetelstatistika andmetel
• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a
rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse
registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on
rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2000 – 1.01.2012)
vähenenud 54 333 inimese võrra.
• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja
kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.

5. Rahvaarvu muutus loendusteRahvaarvu muutus loenduste
andmetelandmetel
• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti
püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352
mehed.
• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja
eluruumide loendusega on püsielanike arv
vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati
1 370 052 püsielanikku).
• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem
kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja
registreeritud välisrände saldo).

6. Millest tuleb jooksva statistika jaMillest tuleb jooksva statistika ja
rahvaloenduse andmete erinevus?rahvaloenduse andmete erinevus?
Kaks põhjust:
1.Registreerimata väljaränne.
2.Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele
kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.
Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, see
tähendab, et tegelik rahvaarv on loendatud
rahvaarvust suurem.

7. Rahvastiku soo-vanuse jaotusRahvastiku soo-vanuse jaotus

8. Rahvastiku vanusejaotus 2000 jaRahvastiku vanusejaotus 2000 ja
20112011

9. Rahvastikupüramiid 2011Rahvastikupüramiid 2011
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85+
60 000 40 000 20 000 0
Mehed
0 20 000 40 000 60 000
20112000
Naised
12.03.2012 Ene-Margit Tiit

10. Vanusrühmade vahekorrad aastalVanusrühmade vahekorrad aastal
2000 ja 20112000 ja 2011

11. Eesti rahvastik vananebEesti rahvastik vananeb
……
Eesti ja EL keskmine.Eesti ja EL keskmine.
Vanuserühmade suhtelised arvukusedVanuserühmade suhtelised arvukused

12. Loomulik iiveLoomulik iive

13. • Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis
loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli
aastal 2010 positiivne.
• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne
– vastavalt –565 ja –1460.
• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat
positiivne.
• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal
ja Tartumaal

14. Sünnid ja surmad aastail 2000—Sünnid ja surmad aastail 2000—
20122012

15. Eestlaste sünnid ja surmad aastailEestlaste sünnid ja surmad aastail
2000—20112000—2011

16. Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja
• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on
summaarne sündimuskordaja (TFR).
• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus-
käitumine oleks terve põlvkonna jooksul
samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks
summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu
naise kohta.
• Summaarset sündimuskordajat kasutatakse
rahvastikuprognooside tegemisel.
• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.

17. Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja

19. Sünnitaja vanuse dünaamikaSünnitaja vanuse dünaamika

20. Summaarse sündimuskordaja jaSummaarse sündimuskordaja ja
sünnitamisvanuse seossünnitamisvanuse seos
• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne
sündimuskordaja.
• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu
jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda
pikema aja jooksul.
• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal
konkreetsel aastal.

21. Oodatav eluigaOodatav eluiga
• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav
näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga
sünnil.
• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks
keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui
suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu
vaatlusaastal.
• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja
praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa
kauem.
• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta.
Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem
on tema oodatav eluiga

22. Oodatav eluiga sünnil ja 50-Oodatav eluiga sünnil ja 50-
aastaseltaastaselt

23. • Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis
oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5
aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10
aasta võrra pikem kui meestel.
• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste
oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel
vastavalt 1,7 aastat pikem.
• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine
on oluline iibe kasvu tegur.

24. Eestimaalaste oodatav eluigaEestimaalaste oodatav eluiga
rahvuste lõikesrahvuste lõikes

25. Eestlaste oodatav eluiga EuroopaEestlaste oodatav eluiga Euroopa
võrdlusesvõrdluses
• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti
probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.
• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme
küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame
enamikku Ida-Euroopa riike.

26. Oodatav eluiga Euroopa riikidesOodatav eluiga Euroopa riikides
(mehed ja naised)(mehed ja naised)

27. ImikusuremusImikusuremus
• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa
(ja ka maailma) parimate hulgas.
• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga
suure tõenäosusega ellu.

28. Alla aasta vanuselt surnud laste arvAlla aasta vanuselt surnud laste arv
1000 vastsündinu kohta1000 vastsündinu kohta

29. Imikusuremus 2011 EuroopasImikusuremus 2011 Euroopas

30. VälisränneVälisränne

31. • Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele
iibele ka negatiivne välisrände saldo.
• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult
registreeritud välisrännet.
• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne
vaid ca 45% kogu välisrändest.
• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest
moodustas:
o 48% saldo.
o 52% sisseränne:
o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)

32. Registreeritud välisränne 2004—2011Registreeritud välisränne 2004—2011

33. Meeste ja naiste summaarneMeeste ja naiste summaarne
välisränne 2004—2011välisränne 2004—2011

34. • Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad
(registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on
sagedamini jääv (või pikaajaline).
• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3
korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud
välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.
• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline
töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse
mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).
• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad
• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes
sarnane.

35. Sisse- ja väljarändajateSisse- ja väljarändajate
vanusejaotusvanusejaotus

36. Eesti välisrände siht- ja lähteriigidEesti välisrände siht- ja lähteriigid
2004—20112004—2011

37. • Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui
lähteriigina.
• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011
üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena
kõneleva isiku/ Eestis sündinu.
• Soomest saabunud immigrandid on kõige
sagedamini koju tagasipöördujad.
• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne-
Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide,
aga ka muu maailmaga.
• Viimatinimetatud riikidega on rände maht
võrdlemisi väike.

38. SiseränneSiseränne

39. Rahvastiku paiknemist määravadRahvastiku paiknemist määravad
protsessidprotsessid
• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas
• Ääremaastumine
• Valglinnastumine
Need protsessid toimuvad kogu maailmas.
Eesti probleemid:
• väike, vähenev rahvaarv
• madal asustustihedus
• protsesside intensiivsus

40. Maarahvastiku arvukuseMaarahvastiku arvukuse
dünaamika (absoluutarvudes)dünaamika (absoluutarvudes)

41. Maa- ja linnaelanikudMaa- ja linnaelanikud
• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine
toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul
maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine,
sundkolhoseerimine).
• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal
kahanenud ca 30%ni.
• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning
nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel
perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra,
kuigi absoluutarv veidi kahanes.

42. Rahvastiku muutus võrreldes 2000.Rahvastiku muutus võrreldes 2000.
aastagaaastaga

43. Rahvaarvu muutus maakondadesRahvaarvu muutus maakondades
(%)(%)

44. Asustustihedus (ruutkaart)Asustustihedus (ruutkaart)

45. Kuni 17-aastaste laste ja noorukiteKuni 17-aastaste laste ja noorukite
osatähtsus rahvastikusosatähtsus rahvastikus
Laste osatähtsus, %
Eesti keskmine 18,4
0,0 – 14,9
15,0 – 19,9
20,0 – 24,9
25,0 – 29,9
Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksused
Omavalitsuslik linn
50km
100km
Vald pindalaga alla 10 km2

46. Naiste ja meeste keskmine vanusNaiste ja meeste keskmine vanus
maakonnitimaakonniti

47. 20—34-aastaste meeste arv 10020—34-aastaste meeste arv 100
samas vanuses naise kohtasamas vanuses naise kohta
84 - 89
90 - 110
111 - 149
150 - 500 Omavalitsuslik linn
50kmVald pindalaga alla 10 km2
Mehi 100 naise kohta
20–35-aastaste seas
20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole

48. Vähemalt 65-aastaste osatähtsusVähemalt 65-aastaste osatähtsus
rahvastikusrahvastikus
65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %
Eesti keskmine 17,7
7,8 - 14,9
15,0 - 19,9
20,0 - 24,9
25,0 - 49,1
Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksused
Omavalitsuslik linn
50km
100km
Vald pindalaga alla 10 km2

49. Rahvastiku koostis rahvuse jaRahvastiku koostis rahvuse ja
kodakondsuse järgikodakondsuse järgi

50. Eesti elanikkonna rahvuslikEesti elanikkonna rahvuslik
koostis 1881—2010koostis 1881—2010
50

51. Rahvusliku koostise muutusedRahvusliku koostise muutused
aastail 2000—2011aastail 2000—2011
• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil
olulisi muutusi ei toimunud.
• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a.
69,7%.
• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.
• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra.
• Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.
• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega
võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus-
rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.
• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad
kahte rühma.
o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal
vähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le.
o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see
kasvas veelgi 1—2% võrra.

53. Eesti elanike kodakondsus 2000 jaEesti elanike kodakondsus 2000 ja
2011 (%)2011 (%)

54. • Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu
kaks korda (12% asemele ligi 7%).
• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt
85%ni.
• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.
• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist
põhjused:
o kodakondsuse võtmine;
o maalt lahkumine;
o surm.

55. Eesti elanike põhilineEesti elanike põhiline
elatusallikaselatusallikas

56. Põhiline elatusallikasPõhiline elatusallikas

57. Muutus võrreldes eelmiseMuutus võrreldes eelmise
loendusegaloendusega

58. Palgast elatuvate isikute osakaalPalgast elatuvate isikute osakaal

59. Pensionist elatuvate isikute osakaalPensionist elatuvate isikute osakaal

60. Elatusallika sõltuvus vanusestElatusallika sõltuvus vanusest

61. Põhiline elatusallikas maakondadePõhiline elatusallikas maakondade
lõikeslõikes

62. Eesti elanikeEesti elanike
sotsiaalmajanduslik seisundsotsiaalmajanduslik seisund
ja tööränneja tööränne

63. Eesti elanike sotsiaalmajanduslikEesti elanike sotsiaalmajanduslik
seisund sõltuvalt vanusestseisund sõltuvalt vanusest

64. • Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud
hõivatud (sh ajateenijad)
• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused,
mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed
(sh heitunud)
• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei
ole hõivatud

65. Hõivatute osakaal koguHõivatute osakaal kogu
elanikkonnast maakonnitielanikkonnast maakonniti

66. Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaMittehõivatute arv 100 hõivatu kohta
Ülalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011
99 to 125 (28)
125 to 150 (54)
150 to 200 (90)
200 to 300 (49)
300 to 489 (5)

67. Töötute osakaal aktiivsetestTöötute osakaal aktiivsetest
sõltuvalt vanuserühmast jasõltuvalt vanuserühmast ja
rahvusestrahvusest

68. TööränneTööränne
• Töörände puhul töötab inimene teises asulas
(maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.
• Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kas
iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid
enam-vähem regulaarselt.
• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma
maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises
maakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht ei
ole kindla asukohaga seotud (5,5%).
• Töökohti on maakonnas rohkem kui selles
maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja
Tartumaal

69. Maakondadevaheline tööränneMaakondadevaheline tööränne

70. Töörände olulisemad suunadTöörände olulisemad suunad

71. Välismaal töötajate osakaalVälismaal töötajate osakaal
hõivatutest (%)hõivatutest (%)

72. Eesti elanikeEesti elanike
tegevus- ja ametialadtegevus- ja ametialad

73. TegevusaladTegevusalad

74. Tegevusalad maal ja linnasTegevusalad maal ja linnas

75. Tegevusalad maakonniti: töötlevTegevusalad maakonniti: töötlev
tööstus (20%tööstus (20%18%)18%)

76. Kaubandus (15%Kaubandus (15%14%)14%)

77. Haridus (10%)Haridus (10%)

78. Põllumajandus, kalandus,Põllumajandus, kalandus,
metsandus (6%metsandus (6%4%)4%)

79. EhitusEhitus

80. Ametialade jagunemine soo järgiAmetialade jagunemine soo järgi

81. Muutused ameti- jaMuutused ameti- ja
tegevusvaldkondade struktuuristegevusvaldkondade struktuuris
• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme
spetsialistide osa
• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh
põllumajanduse oskustööliste) osa
• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja side
alal töötajate osa
• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal
töötajate osa.

82. Haridus ja keelteoskusHaridus ja keelteoskus

83. Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikute
üldharidus 2000 ja 2011(%)üldharidus 2000 ja 2011(%)

84. Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikute
kutseharidus 2000 ja 2011 (%)kutseharidus 2000 ja 2011 (%)

85. Vähemalt 10-aastaste meeste jaVähemalt 10-aastaste meeste ja
naiste haridustase 2011naiste haridustase 2011

86. Haridustaseme sõltuvus vanusestHaridustaseme sõltuvus vanusest

87. Hõivatute haridustase maakonnitiHõivatute haridustase maakonniti

88. Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvalt
vanuserühmastvanuserühmast

89. Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvalt
haridustasemestharidustasemest

90. Võõrkeelte oskus sõltuvaltVõõrkeelte oskus sõltuvalt
emakeelestemakeelest

91. Võõrkeelte oskus maakondadeVõõrkeelte oskus maakondade
lõikeslõikes

92. Õppijad (EHISe andmetel)Õppijad (EHISe andmetel)

93. ElamistingimusedElamistingimused

94. EluruumidEluruumid
• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või
korter väikeelamust (nt ridaelamu)
• Eluruumide arv on enamikus maakondades
vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on
suurenenud.
• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala

95. Eluruumide ehitusaegEluruumide ehitusaeg

96. Keskmine eluruumi pindalaKeskmine eluruumi pindala

97. Kortermajades peiknevateKortermajades peiknevate
eluruumide osakaal maakonnitieluruumide osakaal maakonniti

98. Püsiva asustuseta eluruumidePüsiva asustuseta eluruumide
osakaalosakaal

99. Allikmaterjal
• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel
esitatud avalik andmebaas, http://
pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/database
• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri
ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult
Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks
• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.
• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest on
kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http://
pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/data
• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.

100. Tänan kuulamise jaTänan kuulamise ja
kaasamõtlemise eestkaasamõtlemise eest