Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud, 8. september 2019.

1. IFI7208.DT
Õpikeskkonnad ja
-võrgustikud
Sissejuhatus kursusesse

2. Hans Põldoja
õppejuht, haridustehnoloogia dotsent
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Haridus:
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016)
Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net

3. Saame tuttavaks

5. Tutvumismäng
• Kirjuta kuni kolm oma olulisemat hobi eraldi
märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi
• Kirjuta kuni kolm oma haridustehnoloogiaalast huvi eraldi
märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi
• Aseta märkmepaberid sarnaste hobide/huvide lähedale ja
tutvusta ennast lühidalt

6. https://opikeskkonnad.wordpress.com

7. Teooria vs praktika

8. Avatud kursus

9. Ümberpööratud klassiruum
flipped classroom

10. Võta Oma Seade Kaasa
Bring Your Own Device (BYOD)

11. Kursuse ülesehitus
• Kursuse maht 4 EAP (104 tundi)
• 6 kontaktpäeva (24 tundi)
• Individuaalsed blogimisülesanded (48 tundi)
• Rühmatöö (18 tundi)
• Iseseisev lugemine (14 tundi)

12. Kontaktpäevad
Pühapäev 08.09.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 —
Sissejuhatus kursusesse. Personaalse õpikeskkonna
ülesseadmine. Õpilepingu koostamine. Rühmatöö eesmärkide
tutvustamine. Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost.
Pühapäev 22.09.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 —
Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis. Ülevaade
enamkasutatavatest õpihaldussüsteemidest. Õpihaldussüsteemi
Moodle kasutamine.

13. Kontaktpäevad
Pühapäev 20.10.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 —
Õpihaldussüsteemide puudused. Hajutatud arhitektuuriga ja
personaalsed keskkonnad. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad
ja standardid (RSS, vookogud, folksonoomia, ühisjärjehoidjad,
vistutamine). Rühmatöö teemad ja rühmade moodustamine.
Pühapäev 03.11.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402,
õppejõud Maia Lust — 1:1 arvutikasutus ja mobiilseadmetel
põhinevad õpikeskkonnad. Õppetöös kasutatavad nutirakendused.
Rühmatööde nõustamine.

14. Kontaktpäevad
Pühapäev 17.11.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 —
Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted.
Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad. Avatud
haridus. Rühmatööde nõustamine.
Pühapäev 15.12.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 —
Rühmatööde esitlused. Kokkuvõte kursusest. Ühine kontakttund
kursustega IFI7051.DT Õppedisaini alused ja IFI7034.DT
Informaatika didaktika.

15. Kursuse teemad
1. Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost (09.09–22.09.2019)
2. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis (23.09–06.10.2019)
3. Õpihaldussüsteemid (07.10–20.10.2019)
4. Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad (21.10–03.11.2019)
5. Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad (04.11–17.11.2019)
6. Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad (18.11–
01.12.2019)

16. Ajaveebipostituste tähtajad
• Iga kahenädalase teema puhul ootame postitusi esimese
nädala lõpuks (erandina haridustehnoloogia ajaloo teema
2+1 nädalat)
• Teine nädal on kommentaariarutelude jaoks

17. Nädal Teema Kontakttunnid Individuaalsed
ülesanded
Rühmatöö Lugemine ja
katsetamine
Kokku
02.09.2019 Sissejuhatus kursusesse 4 1 5
09.09.2019 Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost 6 1 7
16.09.2019 Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost 2 1 3
23.09.2019 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 6 1 7
30.09.2019 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 2 1 3
07.10.2019 Õpihaldussüsteemid 6 1 7
14.10.2019 Õpihaldussüsteemid 4 2 1 7
21.10.2019 Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad 6 1 7
28.10.2019 Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad 4 2 2 1 9
04.11.2019 Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad 6 2 1 9
11.11.2019 Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad 4 2 2 1 9
18.11.2019 Õpikeskkondadega seotud trendid ja
tulevikusuunad
6 2 1 9
25.11.2019 Õpikeskkondadega seotud trendid ja
tulevikusuunad
4 2 2 1 9
02.12.2019 Rühmatöö 4 1 5
09.12.2019 Rühmatööde esitlused 4 4 8
24 48 18 14 104
Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle.
4 EAP mahuga kursuse puhul on üliõpilase töö maht kokku 104 tundi.

18. Õpikeskkond
• Ajaveeb: http://opikeskkonnad.wordpress.com
• Õppijate ajaveebid
• Märksõna: opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad)
• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare,
Mendeley, …
• Moodle

19. http://www.edufeedr.net

20. https://twitter.com/opikeskkonnad

21. https://www.mendeley.com

22. Privaatsus avatud õpikeskkonnas
• Oma nime all ajaveebi pidamine
• Postituste ja kommentaaride koopiad EduFeedris
• Tagasiside
• Hindamine

23. Rollid ja vastutused...
• Õppejõud ei ole ainus, kes annab tagasisidet
• Ära oota tagasisidet igale postitusele
• Tudengi ja õppejõu roll hägune
• Tähtaegadest kinnipidamine tudengi vastutus
• Plagiaat vastuvõetamatu
• Kursuse maht 4 EAP s.t. 7…8 tundi iga nädal kursuse jaoks

24. Ootused tudengitele...
• Iseseisvus ja enesejuhitavus
• Kriitiline mõtlemine ja huvi teema vastu
• Võõrkeeltest arusaamine
• Magistriõppe tasemel postitused, oma kogemuste ja kirjandusest loetu analüüs/süntees
• Õpivõrgustikku kuulumine s.t. jagamine teistega, koos õppimine
• Julgus kommenteerida, kritiseerida, esitada küsimusi, arutleda
• Suhtlemine, teavitamine

25. Kuidas saada arvestus?
• Arvestus (arvestatud/mittearvestatud) põhineb kursuse käigus
kogutud õpimärkidel
• Arvestuse saamiseks on vaja koguda:
• 6 õpimärki ajaveebipostituste eest
• 1 õpimärk rühmatööna õpikeskkonna disaini koostamise eest

26. Mis on õpimärgid?

27. (Class Hack, n.d.)

28. (Open Badges, 2013)

32. Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016).
Design Patterns for Badge Systems in Higher
Education. In M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W.
Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (eds.), Advances in
Web-Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk
40– 49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/
10.1007/978-3-319-47440-3_5
Design Patterns for Badge Systems in Higher Education
Hans Põldoja
(✉)
, Pirje Jürgens, and Mart Laanpere
Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia
{hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee
Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learning
originates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introduced
into formal higher education without reconsidering the existing assessment
processes.This paper presentsexperiencesfrom three years of using Open Badges
in a master level course. In each iteration, the badge system was revised based on
learners’ feedback. Special attention was given to supporting learners with
different learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set of
design patterns for developing badge systems in higher education. While the
learning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating two
alternative learning pathways for the course, more research is needed on advanced
learning-style-based learning pathways.
Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education
1 Introduction
Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge,
competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense,
badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐
ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a group
of open education activists came up with the initial concept during the Mozilla Drumbeat
Festival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, they
proposed that badges could be used for verifying learning. The technical specification
of the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the Mozilla
Foundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a single
environment, OBI was developed as an open standard that allows people to collect
badges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused on
informal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number of
studies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6].
Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunity
to reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges has
proposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] see
badges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learning
activities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic and
Devedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits such
as supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners
© Springer International Publishing AG 2016
D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016.
DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5

34. Ootused ajaveebipostitustele

35. Ootused ajaveebipostitustele
• Vastavuses nädala teemaga, vastab ülesandes esitatud
küsimustele, sisaldab analüütilist ja reflekteerivat komponenti,
esitab üliõpilase originaalseid ideid ning demonstreerib
lugemismaterjalidest arusaamist
• Viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud
(soovitavalt APA6 viitamissüsteemi järgi)
• Ei tohi sisaldada plagiaati

36. Viitamine ja plagiaat
• Iseseisvad tööd ei tohi sisaldada plagiaati
• Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need
on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale.
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides)
koos korrektse akadeemilise viitega
• Esmakordse plagiaadijuhtumi puhul hoiatus, teistkordse
plagiaadijuhtumi puhul arvestus mittesooritatud (ÕKE § 21 lg 23)

37. http://www.apastyle.org

38. https://www.tlu.ee/dt/oppetoo/dokumendid-ja-juhendid

39. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

40. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

41. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

42. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

43. Rühmatöö

44. Rühmatöö
• Rühmatööna tuleb disainida õpikeskkond ning tutvustada seda viimases
seminaris
• 3–4 liikmelised rühmad
• Rühmatöö mahuks on arvestatud 18 tundi iga rühma liikme kohta
• Haridustehnoloogia magistrantidel on soovituslik ühendada rühmatöö
kursuse IFI7051.DT Õppedisaini alused rühmatööga
• Informaatikaõpetaja magistrantidel on soovituslik ühendada rühmatöö
kursuse IFI7034.DT Informaatika didaktika rühmatööga

45. Rühmatöö tüübid
• Õpihaldussüsteemil põhineva õpikeskkonna kavandamine
• Veeb 2.0 vahenditel põhineva hajutatud arhitektuuriga
õpikeskkonna kavandamine
• Nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkonna
kavandamine

46. Õpileping

47. Õpileping…
... defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut
hinnatakse;
... on täielikult õppija kontrollida ja vastutada, tuutori roll vaid
abistav ja suunav;
... põhineb õpivestlusel (ingl conversational learning
procedure) ning arusaamal, et õppija on ainus, kes oskab
öelda, kas ja kuidas tema arusaamad, mõtted, teadmised,
oskused, tunded on õpiprotsessi käigus muutunud;

48. Õpileping...
... eeldab süstemaatilisust s.t. pidev reflekteerimine oma õpiprotsessi üle
ning paralleelide tõmbamine koostatud lepingu ja tegelikkuse vahel;
... on vajalik, et mõista täiskasvanud õppija vajadusi, eelistusi, õpiprojekti
eesmärke ja selle dünaamikat; tema nägemust õpiprotsessist ja keskkonna
ülesehitusest;
... aitab õppijat dokumenteerida ja analüüsida oma väljakutseid,
dilemmasid, probleeme, ebakindlust, kuid ka saavutusi ja edusamme;
... aitab tuvastada, mis suunas edasi liikuda ja areneda ning formuleerida
järgmine õpiprojekt.

49. Õpilepingu struktuur
• Teema — Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
• Eesmärgid — Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind
seda õppima?
• Strateegiad — Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja
mis järjekorras?
• Vahendid/ressursid — Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid,
tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
• Hindamine — Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis
tõestab seda?
- - - - -
• Reflektsioon — Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva
nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

50. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/

51. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/

52. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/

53. Õpikeskkonna ülesseadmine

54. Personaalse õpikeskkonna ülesseadmine
• Loo magistriõppe jaoks WordPress ajaveeb
• Registreeri ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/
view_educourse/71541
• Kirjuta enesetutvustuse lehekülg
• Koosta esimene versioon õpilepingust ning postita see ajaveebi

55. WordPress

56. https://wordpress.com

63. https://minuaadress.wordpress.com/wp-admin

64. Moodle kasutajaks registreerumine
• http://www.hanspoldoja.net/moodle/

65. 3 palvet seoses ajaveebidega
• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse
ajaveebis
• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on
• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

66. Teadusartiklite andmebaasid

67. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

68. Ajahaldus

69. https://www.toggl.com

70. Haridustehnoloogia ajaloost

71. Table 1. Five generations of using computers in education (adapted from Anderson & Dron,
2011; Jones, 2011; Leinonen, 2010; Nicholson, 2007).
Era Focus Learning technolo-
gies
Learning activities
1959–1985 Computer assisted
instruction
Personal computers,
intelligent tutoring
systems, artificial
intelligence, pro-
gramming tools
Drill and practice
exercises, program-
ming
1985–1993 Computer-based
training
Educational desktop
software, multimedia
CD-ROMs
Reading, drill and
practice exercises,
educational games
1993–1998 Web-based training Web sites, e-mail,
discussion forums,
chat
Reading, writing,
discussing, testing
1998–2005 E-learning Learning management
systems, learning
objects and reposito-
ries, computer-based
assessment tools,
video conferencing
Discussing, creating,
constructing
2005– Technology-enhanced
learning
Web 2.0, social soft-
ware, personal learn-
ing environments,
mobile devices, e-
textbooks, interactive
whiteboards, open
educational re-
sources, massive
open online courses,
learning analytics
Exploring, connecting,
creating, evaluating,
planning personal
learning, reflecting

72. Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B.
Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A.
Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-
Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11).
Dordrecht: Springer. http://doi.org/
10.1007/978-1-4020-4914-9_1
Chapter 1
A HISTORY OF E-LEARNING
Echoes of the pioneers
Paul Nicholson
Faculty of Education, Deakin University, 221 Burwood Highway, Burwood, Australia 3125
pauln@deakin.edu.au
Abstract: In many contemporary sectors, E-learning is often regarded as a ‘new’ form of
learning that uses the affordances of the Internet to deliver customized, often
interactive, learning materials and programs to diverse local and distant
communities of practice. This view, however, is historically disconnected from
its antecedent instantiations, failing to recognize the extensive links between
developing educational theories and practices that had shaped the use of
E-learning over the past 40 years. In addition, the historic divide between
Education and Training has led to both the concurrent development of
different notions, foci, and labels for technology-enhanced learning in different
contexts and situations, and different conceptual origins arising in acquisitive
and participatory learning metaphors.
Key words: E-learning; history; theory; practice.
1. PARALLEL HISTORIES AND TERMINOLOGY
With the historian it is an article of faith that knowledge of the past is a key
to understanding the present (Stampp in Szasz, 2006). In the history of
E-learning, it is important to note that there is no single evolutionary tree and
no single agreed definition of E-Learning: since the 1960s, E-learning has
evolved in different ways in Business, Education, the Training sector, and
the Military (for a military perspective see Fletcher & Rockway, 1986), and
currently means quite different things in different sectors. In the school
sector, ‘E-Leaning’ refers to the use of both software-based and online
learning, whereas in Business, Higher-Education, the Military and Training
sectors, it refers solely to a range of on-line practices. (Campbell, 2004)
B. Fernández-Manjón et al. (eds.), Computers and Education: E-learning, From Theory
to Practice, 1–11.
© 2007 Springer.
1

73. Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations
of Distance Education Pedagogy. The International
Review of Research in Open and Distance Learning,
12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/
irrodl.v12i3.890
Abstract
This paper defines and examines three generations of distance education pedagogy. Unlike earlier
classifications of distance education based on the technology used, this analysis focuses on the
pedagogy that defines the learning experiences encapsulated in the learning design. The three
generations of cognitive-behaviourist, social constructivist, and connectivist pedagogy are
examined, using the familiar community of inquiry model (Garrison, Anderson, & Archer, 2000)
with its focus on social, cognitive, and teaching presences. Although this typology of pedagogies
could also be usefully applied to campus-based education, the need for and practice of openness
and explicitness in distance education content and process makes the work especially relevant to
distance education designers, teachers, and developers. The article concludes that high-quality
distance education exploits all three generations as determined by the learning content, context,
and learning expectations.
Keywords: Distance education theory
Introduction
Distance education, like all other technical–social developments, is historically constituted in the
thinking and behavioural patterns of those who developed, tested, and implemented what were
once novel systems. The designs thus encapsulate a worldview (Aerts, Apostel, De Moor,
Hellemans, Maex, Van Belle, & Van Der Veken, 1994) that defines its epistemological roots,
development models, and technologies utilized, even as the application of this worldview evolves
in new eras. In this paper, we explore distance education systems as they have evolved through
three eras of educational, social, and psychological development. Each era developed distinct
pedagogies, technologies, learning activities, and assessment criteria, consistent with the social
worldview of the era in which they developed. We examine each of these models of distance
education using the community of inquiry (COI) model (Arbaugh, 2008; Garrison, 2009;
Garrison, Archer, & Anderson, 2003) with its focus on teaching, cognitive, and social presence.
International
Review of
Research in Open
and Distance
Learning
Vol. 12.3
March – 2011
Three Generations of Distance
Education Pedagogy
Terry Anderson and Jon Dron
Athabasca University, Canada

74. Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief
History. The Journal. Loetud aadressil http://
thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-
Education-A-Brief-History.aspx

75. Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical
history of distance education. Open Learning: the
Journal of Open and Distance Learning, 15(3),
267–285. http://doi.org/10.1080/713688409
Open Learning, Vol. 15, No. 3, 2000
Serving the System: a critical history of
distance education
JENNIFER SUMNER
University of Guelph, Canada
ABSTRACT When analysed through the critical lens, distance education has a long history
of serving the system at the expense of the lifeworld. Using Ju¨rgen Habermas’s Theory of
Communicative Action as a powerful learning paradigm to diagnose problems and envision
cures, this paper looks at the history of distance education in terms of its ability to foster
communicative action. It concludes that most forms of distance education have served the
system. However, computer conferencing carries the potential for the interactivity that
enables communicative action, but does not guarantee it. Only the value choices of distance
educators willing to stand up against the system in this era of corporate globalisation can
ensure that they make the ‘learning turn’ and serve the lifeworld.
Introduction
It is impossible to deny, except intentionally or by innocence, the political
aspect of education.
(Freire, 1976, p. 70)
Although its beginnings are disputed, the history of distance education is well
documented, especially in the 20th century. However, most historical analyses of
distance education do not take a critical stance, but tend to heroise its beginnings
and endorse its current trends (Holmberg, 1989; Keegan, 1990; Sweet, 1989;
Verduin & Clark, 1991; Willis, 1993). This paper will look at distance education
through a critical lens, using Habermas’s Theory of Communicative Action to
analyse its history and inform its options for the future.
A number of factors make such an analysis timely. With millions of students
enrolled worldwide, the market for higher education through distance learning has
been estimated at US$300 billion (Kingston, 1999) and is growing. Technology is
rapidly changing and decisions are needed to guide its use in the éeld. And as
governments around the world withdraw funds from education, distance education
takes on greater appeal to cash-strapped universities as a source of instant énancing.
In short, we énd ourselves in a time of crisis and opportunity. A critical look at the
history of distance education can provide insight and understanding to help us
choose the path of opportunity.
ISSN 0268-0513 print; ISSN 1469-9958 online/00/030267–19 Ó 2000 The Open University

76. Esimese nädala mured?

77. Kasutatud fotod
• Per Gosche: Learning session, https://www.flickr.com/photos/peronimo/16578087888/

78. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud
https://opikeskkonnad.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool