Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse

1 149 vues

Publié le

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud, 8. september 2019.

Publié dans : Formation
  • Soyez le premier à commenter

  • Soyez le premier à aimer ceci

IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse

  1. 1. IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud Sissejuhatus kursusesse
  2. 2. Hans Põldoja õppejuht, haridustehnoloogia dotsent Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003) hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net
  3. 3. Saame tuttavaks
  4. 4. Tutvumismäng • Kirjuta kuni kolm oma olulisemat hobi eraldi märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi • Kirjuta kuni kolm oma haridustehnoloogiaalast huvi eraldi märkmepaberitele ja märgi igale paberile oma nimi • Aseta märkmepaberid sarnaste hobide/huvide lähedale ja tutvusta ennast lühidalt
  5. 5. https://opikeskkonnad.wordpress.com
  6. 6. Teooria vs praktika
  7. 7. Avatud kursus
  8. 8. Ümberpööratud klassiruum flipped classroom
  9. 9. Võta Oma Seade Kaasa Bring Your Own Device (BYOD)
  10. 10. Kursuse ülesehitus • Kursuse maht 4 EAP (104 tundi) • 6 kontaktpäeva (24 tundi) • Individuaalsed blogimisülesanded (48 tundi) • Rühmatöö (18 tundi) • Iseseisev lugemine (14 tundi)
  11. 11. Kontaktpäevad Pühapäev 08.09.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 — Sissejuhatus kursusesse. Personaalse õpikeskkonna ülesseadmine. Õpilepingu koostamine. Rühmatöö eesmärkide tutvustamine. Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost. Pühapäev 22.09.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 — Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis. Ülevaade enamkasutatavatest õpihaldussüsteemidest. Õpihaldussüsteemi Moodle kasutamine.
  12. 12. Kontaktpäevad Pühapäev 20.10.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 — Õpihaldussüsteemide puudused. Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed keskkonnad. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardid (RSS, vookogud, folksonoomia, ühisjärjehoidjad, vistutamine). Rühmatöö teemad ja rühmade moodustamine. Pühapäev 03.11.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402, õppejõud Maia Lust — 1:1 arvutikasutus ja mobiilseadmetel põhinevad õpikeskkonnad. Õppetöös kasutatavad nutirakendused. Rühmatööde nõustamine.
  13. 13. Kontaktpäevad Pühapäev 17.11.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 — Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted. Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad. Avatud haridus. Rühmatööde nõustamine. Pühapäev 15.12.2019 kell 10.15–13.45 ruum A-402 — Rühmatööde esitlused. Kokkuvõte kursusest. Ühine kontakttund kursustega IFI7051.DT Õppedisaini alused ja IFI7034.DT Informaatika didaktika.
  14. 14. Kursuse teemad 1. Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost (09.09–22.09.2019) 2. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis (23.09–06.10.2019) 3. Õpihaldussüsteemid (07.10–20.10.2019) 4. Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad (21.10–03.11.2019) 5. Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad (04.11–17.11.2019) 6. Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad (18.11– 01.12.2019)
  15. 15. Ajaveebipostituste tähtajad • Iga kahenädalase teema puhul ootame postitusi esimese nädala lõpuks (erandina haridustehnoloogia ajaloo teema 2+1 nädalat) • Teine nädal on kommentaariarutelude jaoks
  16. 16. Nädal Teema Kontakttunnid Individuaalsed ülesanded Rühmatöö Lugemine ja katsetamine Kokku 02.09.2019 Sissejuhatus kursusesse 4 1 5 09.09.2019 Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost 6 1 7 16.09.2019 Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost 2 1 3 23.09.2019 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 6 1 7 30.09.2019 Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis 2 1 3 07.10.2019 Õpihaldussüsteemid 6 1 7 14.10.2019 Õpihaldussüsteemid 4 2 1 7 21.10.2019 Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad 6 1 7 28.10.2019 Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad 4 2 2 1 9 04.11.2019 Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad 6 2 1 9 11.11.2019 Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad 4 2 2 1 9 18.11.2019 Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad 6 2 1 9 25.11.2019 Õpikeskkondadega seotud trendid ja tulevikusuunad 4 2 2 1 9 02.12.2019 Rühmatöö 4 1 5 09.12.2019 Rühmatööde esitlused 4 4 8 24 48 18 14 104 Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. 4 EAP mahuga kursuse puhul on üliõpilase töö maht kokku 104 tundi.
  17. 17. Õpikeskkond • Ajaveeb: http://opikeskkonnad.wordpress.com • Õppijate ajaveebid • Märksõna: opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad) • Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare, Mendeley, … • Moodle
  18. 18. http://www.edufeedr.net
  19. 19. https://twitter.com/opikeskkonnad
  20. 20. https://www.mendeley.com
  21. 21. Privaatsus avatud õpikeskkonnas • Oma nime all ajaveebi pidamine • Postituste ja kommentaaride koopiad EduFeedris • Tagasiside • Hindamine
  22. 22. Rollid ja vastutused... • Õppejõud ei ole ainus, kes annab tagasisidet • Ära oota tagasisidet igale postitusele • Tudengi ja õppejõu roll hägune • Tähtaegadest kinnipidamine tudengi vastutus • Plagiaat vastuvõetamatu • Kursuse maht 4 EAP s.t. 7…8 tundi iga nädal kursuse jaoks
  23. 23. Ootused tudengitele... • Iseseisvus ja enesejuhitavus • Kriitiline mõtlemine ja huvi teema vastu • Võõrkeeltest arusaamine • Magistriõppe tasemel postitused, oma kogemuste ja kirjandusest loetu analüüs/süntees • Õpivõrgustikku kuulumine s.t. jagamine teistega, koos õppimine • Julgus kommenteerida, kritiseerida, esitada küsimusi, arutleda • Suhtlemine, teavitamine
  24. 24. Kuidas saada arvestus? • Arvestus (arvestatud/mittearvestatud) põhineb kursuse käigus kogutud õpimärkidel • Arvestuse saamiseks on vaja koguda: • 6 õpimärki ajaveebipostituste eest • 1 õpimärk rühmatööna õpikeskkonna disaini koostamise eest
  25. 25. Mis on õpimärgid?
  26. 26. (Class Hack, n.d.)
  27. 27. (Open Badges, 2013)
  28. 28. Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. In M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W. Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (eds.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk 40– 49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/ 10.1007/978-3-319-47440-3_5 Design Patterns for Badge Systems in Higher Education Hans Põldoja (✉) , Pirje Jürgens, and Mart Laanpere Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia {hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learning originates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introduced into formal higher education without reconsidering the existing assessment processes.This paper presentsexperiencesfrom three years of using Open Badges in a master level course. In each iteration, the badge system was revised based on learners’ feedback. Special attention was given to supporting learners with different learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set of design patterns for developing badge systems in higher education. While the learning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating two alternative learning pathways for the course, more research is needed on advanced learning-style-based learning pathways. Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education 1 Introduction Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge, competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense, badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a group of open education activists came up with the initial concept during the Mozilla Drumbeat Festival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, they proposed that badges could be used for verifying learning. The technical specification of the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the Mozilla Foundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a single environment, OBI was developed as an open standard that allows people to collect badges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused on informal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number of studies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6]. Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunity to reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges has proposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] see badges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learning activities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic and Devedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits such as supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners © Springer International Publishing AG 2016 D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016. DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5
  29. 29. Ootused ajaveebipostitustele
  30. 30. Ootused ajaveebipostitustele • Vastavuses nädala teemaga, vastab ülesandes esitatud küsimustele, sisaldab analüütilist ja reflekteerivat komponenti, esitab üliõpilase originaalseid ideid ning demonstreerib lugemismaterjalidest arusaamist • Viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud (soovitavalt APA6 viitamissüsteemi järgi) • Ei tohi sisaldada plagiaati
  31. 31. Viitamine ja plagiaat • Iseseisvad tööd ei tohi sisaldada plagiaati • Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale. • Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse akadeemilise viitega • Esmakordse plagiaadijuhtumi puhul hoiatus, teistkordse plagiaadijuhtumi puhul arvestus mittesooritatud (ÕKE § 21 lg 23)
  32. 32. http://www.apastyle.org
  33. 33. https://www.tlu.ee/dt/oppetoo/dokumendid-ja-juhendid
  34. 34. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte Tekstisisesed viited Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks: (eXe Learning, kuupäev puudub) Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks: (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014) Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
 Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited Esimene tekstisisene viide sulgudes Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000) Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011) Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) (Väljataga et al., 2011) Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013) Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013) (Tomberg et al., 2013) Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) (Põldoja et al., 2006) Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012) Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008) ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) (ISTE, 2008) Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003) The Design-Based Research Collective (2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  35. 35. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Perioodikaväljaanded (Periodicals) 1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga (Journal article with DOI) Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546 Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa- style.html) Journal Article 3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita (Journal article without DOI) Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111. Journal Article 7. Ajakirja artikkel (Magazine article) Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47. Magazine Article 10. Ajalehe artikkel (Newspaper article) Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3. Newspaper Article 11. Ajalehe artikkel veebis (Online newspaper article) Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee Newspaper Article Raamatud ja raamatupeatükid (Books, Reference Books, and Book Chapters) 18. Terve raamat, trükiversioon (Entire book, print version) Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  36. 36. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon (Book chapter, print version) Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Section Tehnilised ja teadusaruanded (Technical and Research Reports) 34. Aruanne asutuse arhiivist (Report from institutional archive) Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01 Report Konverentsiartiklid (Meetings and Symposia) 39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid (Proceedings published in book form) Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13 Conference Proceedings Doktori- ja magistritööd (Doctoral Dissertations and Master’s Theses) Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/ Thesis Veebiallikad (Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities) Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/ viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid Web Page Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet Web Page Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  37. 37. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus. American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http:// www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub) Web Page Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia Web Page 76. Ajaveebipostitus (Blog post) Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/ Web Page Õigusaktid Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Tarkvara Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa- style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega. Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  38. 38. Rühmatöö
  39. 39. Rühmatöö • Rühmatööna tuleb disainida õpikeskkond ning tutvustada seda viimases seminaris • 3–4 liikmelised rühmad • Rühmatöö mahuks on arvestatud 18 tundi iga rühma liikme kohta • Haridustehnoloogia magistrantidel on soovituslik ühendada rühmatöö kursuse IFI7051.DT Õppedisaini alused rühmatööga • Informaatikaõpetaja magistrantidel on soovituslik ühendada rühmatöö kursuse IFI7034.DT Informaatika didaktika rühmatööga
  40. 40. Rühmatöö tüübid • Õpihaldussüsteemil põhineva õpikeskkonna kavandamine • Veeb 2.0 vahenditel põhineva hajutatud arhitektuuriga õpikeskkonna kavandamine • Nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkonna kavandamine
  41. 41. Õpileping
  42. 42. Õpileping… ... defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse; ... on täielikult õppija kontrollida ja vastutada, tuutori roll vaid abistav ja suunav; ... põhineb õpivestlusel (ingl conversational learning procedure) ning arusaamal, et õppija on ainus, kes oskab öelda, kas ja kuidas tema arusaamad, mõtted, teadmised, oskused, tunded on õpiprotsessi käigus muutunud;
  43. 43. Õpileping... ... eeldab süstemaatilisust s.t. pidev reflekteerimine oma õpiprotsessi üle ning paralleelide tõmbamine koostatud lepingu ja tegelikkuse vahel; ... on vajalik, et mõista täiskasvanud õppija vajadusi, eelistusi, õpiprojekti eesmärke ja selle dünaamikat; tema nägemust õpiprotsessist ja keskkonna ülesehitusest; ... aitab õppijat dokumenteerida ja analüüsida oma väljakutseid, dilemmasid, probleeme, ebakindlust, kuid ka saavutusi ja edusamme; ... aitab tuvastada, mis suunas edasi liikuda ja areneda ning formuleerida järgmine õpiprojekt.
  44. 44. Õpilepingu struktuur • Teema — Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? • Eesmärgid — Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? • Strateegiad — Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? • Vahendid/ressursid — Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen? • Hindamine — Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda? - - - - - • Reflektsioon — Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
  45. 45. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
  46. 46. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
  47. 47. https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
  48. 48. Õpikeskkonna ülesseadmine
  49. 49. Personaalse õpikeskkonna ülesseadmine • Loo magistriõppe jaoks WordPress ajaveeb • Registreeri ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/ view_educourse/71541 • Kirjuta enesetutvustuse lehekülg • Koosta esimene versioon õpilepingust ning postita see ajaveebi
  50. 50. WordPress
  51. 51. https://wordpress.com
  52. 52. https://minuaadress.wordpress.com/wp-admin
  53. 53. Moodle kasutajaks registreerumine • http://www.hanspoldoja.net/moodle/
  54. 54. 3 palvet seoses ajaveebidega • Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis • Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on • Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine
  55. 55. Teadusartiklite andmebaasid
  56. 56. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid
  57. 57. Ajahaldus
  58. 58. https://www.toggl.com
  59. 59. Haridustehnoloogia ajaloost
  60. 60. Table 1. Five generations of using computers in education (adapted from Anderson & Dron, 2011; Jones, 2011; Leinonen, 2010; Nicholson, 2007). Era Focus Learning technolo- gies Learning activities 1959–1985 Computer assisted instruction Personal computers, intelligent tutoring systems, artificial intelligence, pro- gramming tools Drill and practice exercises, program- ming 1985–1993 Computer-based training Educational desktop software, multimedia CD-ROMs Reading, drill and practice exercises, educational games 1993–1998 Web-based training Web sites, e-mail, discussion forums, chat Reading, writing, discussing, testing 1998–2005 E-learning Learning management systems, learning objects and reposito- ries, computer-based assessment tools, video conferencing Discussing, creating, constructing 2005– Technology-enhanced learning Web 2.0, social soft- ware, personal learn- ing environments, mobile devices, e- textbooks, interactive whiteboards, open educational re- sources, massive open online courses, learning analytics Exploring, connecting, creating, evaluating, planning personal learning, reflecting
  61. 61. Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/ 10.1007/978-1-4020-4914-9_1 Chapter 1 A HISTORY OF E-LEARNING Echoes of the pioneers Paul Nicholson Faculty of Education, Deakin University, 221 Burwood Highway, Burwood, Australia 3125 pauln@deakin.edu.au Abstract: In many contemporary sectors, E-learning is often regarded as a ‘new’ form of learning that uses the affordances of the Internet to deliver customized, often interactive, learning materials and programs to diverse local and distant communities of practice. This view, however, is historically disconnected from its antecedent instantiations, failing to recognize the extensive links between developing educational theories and practices that had shaped the use of E-learning over the past 40 years. In addition, the historic divide between Education and Training has led to both the concurrent development of different notions, foci, and labels for technology-enhanced learning in different contexts and situations, and different conceptual origins arising in acquisitive and participatory learning metaphors. Key words: E-learning; history; theory; practice. 1. PARALLEL HISTORIES AND TERMINOLOGY With the historian it is an article of faith that knowledge of the past is a key to understanding the present (Stampp in Szasz, 2006). In the history of E-learning, it is important to note that there is no single evolutionary tree and no single agreed definition of E-Learning: since the 1960s, E-learning has evolved in different ways in Business, Education, the Training sector, and the Military (for a military perspective see Fletcher & Rockway, 1986), and currently means quite different things in different sectors. In the school sector, ‘E-Leaning’ refers to the use of both software-based and online learning, whereas in Business, Higher-Education, the Military and Training sectors, it refers solely to a range of on-line practices. (Campbell, 2004) B. Fernández-Manjón et al. (eds.), Computers and Education: E-learning, From Theory to Practice, 1–11. © 2007 Springer. 1
  62. 62. Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/ irrodl.v12i3.890 Abstract This paper defines and examines three generations of distance education pedagogy. Unlike earlier classifications of distance education based on the technology used, this analysis focuses on the pedagogy that defines the learning experiences encapsulated in the learning design. The three generations of cognitive-behaviourist, social constructivist, and connectivist pedagogy are examined, using the familiar community of inquiry model (Garrison, Anderson, & Archer, 2000) with its focus on social, cognitive, and teaching presences. Although this typology of pedagogies could also be usefully applied to campus-based education, the need for and practice of openness and explicitness in distance education content and process makes the work especially relevant to distance education designers, teachers, and developers. The article concludes that high-quality distance education exploits all three generations as determined by the learning content, context, and learning expectations. Keywords: Distance education theory Introduction Distance education, like all other technical–social developments, is historically constituted in the thinking and behavioural patterns of those who developed, tested, and implemented what were once novel systems. The designs thus encapsulate a worldview (Aerts, Apostel, De Moor, Hellemans, Maex, Van Belle, & Van Der Veken, 1994) that defines its epistemological roots, development models, and technologies utilized, even as the application of this worldview evolves in new eras. In this paper, we explore distance education systems as they have evolved through three eras of educational, social, and psychological development. Each era developed distinct pedagogies, technologies, learning activities, and assessment criteria, consistent with the social worldview of the era in which they developed. We examine each of these models of distance education using the community of inquiry (COI) model (Arbaugh, 2008; Garrison, 2009; Garrison, Archer, & Anderson, 2003) with its focus on teaching, cognitive, and social presence. International Review of Research in Open and Distance Learning Vol. 12.3 March – 2011 Three Generations of Distance Education Pedagogy Terry Anderson and Jon Dron Athabasca University, Canada
  63. 63. Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http:// thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in- Education-A-Brief-History.aspx
  64. 64. Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409 Open Learning, Vol. 15, No. 3, 2000 Serving the System: a critical history of distance education JENNIFER SUMNER University of Guelph, Canada ABSTRACT When analysed through the critical lens, distance education has a long history of serving the system at the expense of the lifeworld. Using Ju¨rgen Habermas’s Theory of Communicative Action as a powerful learning paradigm to diagnose problems and envision cures, this paper looks at the history of distance education in terms of its ability to foster communicative action. It concludes that most forms of distance education have served the system. However, computer conferencing carries the potential for the interactivity that enables communicative action, but does not guarantee it. Only the value choices of distance educators willing to stand up against the system in this era of corporate globalisation can ensure that they make the ‘learning turn’ and serve the lifeworld. Introduction It is impossible to deny, except intentionally or by innocence, the political aspect of education. (Freire, 1976, p. 70) Although its beginnings are disputed, the history of distance education is well documented, especially in the 20th century. However, most historical analyses of distance education do not take a critical stance, but tend to heroise its beginnings and endorse its current trends (Holmberg, 1989; Keegan, 1990; Sweet, 1989; Verduin & Clark, 1991; Willis, 1993). This paper will look at distance education through a critical lens, using Habermas’s Theory of Communicative Action to analyse its history and inform its options for the future. A number of factors make such an analysis timely. With millions of students enrolled worldwide, the market for higher education through distance learning has been estimated at US$300 billion (Kingston, 1999) and is growing. Technology is rapidly changing and decisions are needed to guide its use in the éeld. And as governments around the world withdraw funds from education, distance education takes on greater appeal to cash-strapped universities as a source of instant énancing. In short, we énd ourselves in a time of crisis and opportunity. A critical look at the history of distance education can provide insight and understanding to help us choose the path of opportunity. ISSN 0268-0513 print; ISSN 1469-9958 online/00/030267–19 Ó 2000 The Open University
  65. 65. Esimese nädala mured?
  66. 66. Kasutatud fotod • Per Gosche: Learning session, https://www.flickr.com/photos/peronimo/16578087888/
  67. 67. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud https://opikeskkonnad.wordpress.com Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

×