Kasutatavus ja selle hindamise meetodid
•
0 j'aime•619 vues
Loenguslaidid kursusel Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel IFI6207.DT Interaktsioonidisain, 20. november 2017.
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (20)
Similaire à Kasutatavus ja selle hindamise meetodid
Similaire à Kasutatavus ja selle hindamise meetodid (20)
Plus de Hans Põldoja
Plus de Hans Põldoja (20)
Kasutatavus ja selle hindamise meetodid
- 1. Kasutatavus ja selle hindamise meetodid IFI6207.DT Interaktsioonidisain
- 3. Kasutatavuse mõiste (1) Kasutatavus — kasutamiseks sobivus : kasutuslihtsus Usability — the quality or state of being usable : ease of use (Merriam-Webster Dictionary)
- 4. Kasutatavuse mõiste (2) Kasutatavus — ulatus, mil määral kindlaksmääratud kasutajad saavad toodet kasutada oma eesmärkide saavutamiseks efektiivselt, tulemuslikult ja rahuldustpakkuvalt kindlaksmääratud kasutuskontekstis Usability — the extent to which a product can be used by specified users to achieve specified goals with effectiveness, efficiency and satisfaction in a specified context of use (ISO 9241-11)
- 7. Kasutatavuse 5 komponenti • Õpitavus — kui lihtne on esmakordsetel kasutajatel toote kasutamisega hakkama saada? • Efektiivsus — kui kiiresti kogenud kasutajad toote kasutamisega hakkama saavad? • Meeldejäävus — kui lihtsalt kasutajad pärast pikemat pausi toote kasutamises taastavad varasema võimekuse • Eksimiskindlus — kui palju vigu kasutajad teevad, kui tõsised need vead on ja kui lihtne on nende parandamine? • Rahulolu — kui meeldiv on toote disain kasutajate jaoks? (Nielsen, 2012)
- 9. Eksperthinnangud Eksperthinnangud on mõeldud toote kasutatavuse hindamiseks ekspertidele etteantud kriteeriumide alusel • Nielseni kasutatavuse heuristikud • Veebi juurdepääsetavuse juhised
- 11. Nielseni kasutatavuse heuristikud (1–2) Ülevaade süsteemi staatusest Süsteem peab alati informeerima kasutajaid sellest, mis on teoksil läbi sobiva tagasiside mõistliku aja jooksul Seos veebirakenduse ja reaalse maailma vahel Süsteem peab kõnelema kasutaja keeles, kasutades kasutajale tuttavaid sõnu, fraase ja mõisteid, mitte süsteemikeskset terminoloogiat. Informatsiooni esitamisel tuleb järgida reaalses maailmas väljakujunenud tavasid ning esitusjärjekorda.
- 12. Nielseni kasutatavuse heuristikud (3–4) Kasutajapoolne kontroll ja vabadus Kasutajad teevad sageli süsteemis liikudes vigu ning vajavad selgelt märgistatud “varuväljapääsu”, et lahkuda ebasoovitud olukorrast kiiresti. Süsteem peaks pakkuma undo ja redo funktsionaalsust. Järjepidevus ja standardid Kasutajad ei pea mõtlema, kas erinevad sõnad, situatsioonid ja tegevused on sama tähendusega, kui teistel platvormidel. Järgi väljakujunenud disainimustreid.
- 13. Nielseni kasutatavuse heuristikud (5–6) Vigade ennetamine Headest veateadetest veelgi olulisem on hoolikalt läbimõeldud disain, mis aitab vigu ennetada. Kõrvalda veaohtlikud situatsioonid või kuva kasutajale enne neid kinnitust vajav hoiatus. Pigem äratundmine kui meenutamine Ära koorma kasutaja mälu ning tee olulised objektid, tegevused ja valikud hästi nähtavaks. Kasutaja ei pea meeles pidama informatsiooni läbi mitme ekraanidialoogi. Kasutusjuhised peavad olema nähavad või lihtsalt kättesaadavad, kui need vajalikud on.
- 14. Nielseni kasutatavuse heuristikud (7–8) Paindlikkus ja kasutusefektiivsus Uute kasutajate eest peidetud kiirteed võimaldavad kogenud kasutajate jaoks süsteemi kasutamist oluliselt kiirendada, toetades seeläbi mõlemat tüüpi kasutajaid. Luba kasutajatel kohandada sageli tehtavaid toiminguid. Esteetiline ja minimalistlik kujundus Dialoogid ei tohi sisaldada infot, mis on ebaoluline või harva vajalik. Iga täiendav valik võistleb olulise infoga ja vähendab selle nähtavust.
- 15. Nielseni kasutatavuse heuristikud (9–10) Aita kasutajatel ära tunda, diagnoosida ja taastuda vigadest Veateated tuleb esitada lihtsas keeles (ilma veakoodideta) kirjeldades täpselt probleemi ja pakkudes konstruktiivse lahenduse. Abiinfo ja dokumentatsioon Kuigi on parem, kui kasutajad saavad hakkama ilma dokumentatsioonita, võib olla vajalik pakkuda abiinfot ja dokumentatsiooni. Selline info peab olema lihtne otsida, keskenduma kasutaja tegevustele, loetlema konkreetsed sammud ning mitte olema liiga mahukas.
- 17. Heuristiline hindamine • 3…5 eksperti hindavad rakenduse kasutatavust Nielseni heuristikute alusel • Hindamine toimub teineteisest sõltumatult, eksperdid omavahel enne lõppu ei suhtle • Plussid: kiire, sobib varajases faasis, saab kombineerida teiste meetoditega • Miinused: vajab kogenud eksperte, rohkem tuleb esile pisivigu
- 19. Veebi juurdepääsetavuse juhised • WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) • Eesmärgiks on tagada erivajadusega inimestele samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel
- 22. WCAG 2.0 kolm taset • Põhimõtted — kõige kõrgemal tasandil on neli põhimõtet, mis on veebi juurdepääsetavuse aluseks: tajutavus, talitlusvõime, mõistetavus ja töökindlus. • Suunised — iga põhimõtte alla kuuluvad seda täpsustavad suunised, mis kirjeldavad täpsemalt üldise põhimõtte realiseerimiseks püstitatud alameesmärke. (12 suunist) • Edukriteeriumid — annavad konkreetseid tegevusjuhiseid suunises kirjeldatud alameesmärkide täitmiseks. (61 edukriteeriumit) (MKM, 2015)
- 23. WCAG 2.0 vastavustasemed • Tase A — madalaim vastavustase, rakendatud 25 A taseme edukriteeriumit. • Tase AA — keskmine vastavustase, rakendatud kõik A taseme edukriteeriumid ning 13 AA taseme edukriteeriumit. • Tase AAA — kõrgeim vastavustase, rakendatud kõik A ja AA taseme edukriteeriumid ning 23 AAA taseme edukriteeriumit. Eesti avaliku sektori veebilehtedel on kohustuslik A ja AA taseme edukriteeriumite nõuete täitmine (MKM, 2015)
- 26. Kasutajatestid
- 27. Valjult mõtlemise test • Think aloud protocol • Kasutaja täidab etteantud testimisülesannet • Kasutaja räägib testimise käigus oma tegevustest ja mõtetest • Kasutaja tegevused ja jutt salvestatakse
- 29. (Rõbtšenkov , 2016) Tabel 6. Valjusti mõtlemise testimise olulisemad tulemused, N näitab mitmes sessioonis leid esines Valdkond Oluline leid N Näited kasutajate tsitaatidest Stsenaariumi kirjeldus Ei ole näha kui palju aega on juba tegevustele jaotatud 3 "kas arvestab aega ka kuidagi?"; "edenemise riba võiks olla"; "olek hea kui näitaks palju aega kulutanud"; Materjali ei saa kopeerida ja liigutada teisele poolele või tegevusele 3 "sama asja uuesti panen õpilastele"; "lisasin valesse kohta, siin võiks saada vahetada seda"; Õpetaja ja õpilase materjali lisamine ei ole selgesti eristatav 3 "ei tea muidu mis kuhu kirjutan"; "hea oleks välja kirjutada õpilane ja õpetaja eraldi igale kastile"; Materjalile ei saa lisada mitut digiseadet 3 "kas on vahe kas nutitelefon ja tahvelarvuti"; "siin on radio button’id, mis siis kui tahan mitu valida"; Esitlusteenuse mõiste ei meeldi ja selle kasutus ei ole arusaadav 3 "ei meeldi sõna conveyor"; "poleks selle peale mõelnud"; "kas see on vaja eraldi välja tuua?"; Materjalile ei saa lisada mitut esitlusteenust 2 "ma kirjutaksin siia iga tekstiredaktor"; "meil on veel vahendeid"; Ühele tegevusele ei saa lisada mitut materjali 1 "väga palju on olukordi kus inimene kasutab paralleelselt mitu materjali"; Kaas- autorluse Kaasautorluse tase ei ole päris arusaadav ja tekitab kõhklusi 6 "sellist varianti pole, et arutleb"; "paneks ühe juurde"; "paneb mõtlema mis ta siin teeb";
- 30. Eye tracking • Võimaldab jälgida ja lindistada spetsiaalsete seadmete infrapuna peegeldusi inimsilma pupillidelt • Soojuskaart • Pilgujoon • TLÜ interaktsioonidisaini laboris on Mirametrix Eyetracker S2
- 35. System Usability Scale 10 väidet 5-astmelisel Likerti skaalal: • I think that I would like to use this system frequently. • I found the system unnecessarily complex. • I thought the system was easy to use. • I think that I would need the support of a technical person to be able to use this system. • I found the various functions in this system were well integrated. • I thought there was too much inconsistency in this system. • I would imagine that most people would learn to use this system very quickly. • I found the system very cumbersome to use. • I felt very confident using the system. • I needed to learn a lot of things before I could get going with this system.
- 36. Participant ID: _____ Date: ___/___/___ System Usability Scale Instructions: For each of the following statements, mark one box that best describes your reactions to the website today. Strongly Disagree Strongly Agree 1. I think that I would like to use this website frequently. 2. I found this website unnecessarily complex. 3. I thought this website was easy to use. 4. I think that I would need assistance to be able to use this website. 5. I found the various functions in this website were well integrated. 6. I thought there was too much inconsistency in this website. 7. I would imagine that most people would learn to use this website very quickly. 8. I found this website very cumbersome/awkward to use. 9. I felt very confident using this website. 10. I needed to learn a lot of things before I could get going with this website. Site: ___________________________ Please provide any comments about this website:
- 37. System Usability Scale • Iga väide annab 0…4 punkti • Punktid liidetakse kokku (max 40) ja korrutatakse 2,5-ga (max 100) • SUS skoori üle 68 loetakse üle keskmise tulemuseks
- 38. Tehnoloogia omaksvõtu mudel (TAM) TAM2 küsimustik hindab: • Kavatsus süsteemi kasutada • Tajutus kasulikkus • Tajutud kasutuslihtsus • Subjektiivne norm • Vabatahtlikkus • Väline maine • Olulisus töö jaoks • Väljundi kvaliteet • Tulemuste demonstreeritavus
- 39. (Venkatesh & Davis, 2000) Appendix 1. TAM2 Measurement Scales and Reliabilities Intention to Use (Cronbach’s ␣ ranged from 0.82 to 0.97 across studies and time periods) Assuming I have access to the system, I intend to use it. Given that I have access to the system, I predict that I would use it. Perceived Usefulness (Cronbach’s ␣ ranged from 0.87 to 0.98 across studies and time periods) Using the system improves my performance in my job. Using the system in my job increases my productivity. Using the system enhances my effectiveness in my job. I find the system to be useful in my job. Perceived Ease of Use (Cronbach’s ␣ ranged from 0.86 to 0.98 across studies and time periods) My interaction with the system is clear and understandable. Interacting with the system does not require a lot of my mental effort. I find the system to be easy to use. I find it easy to get the system to do what I want it to do. Subjective Norm (Cronbach’s ␣ ranged from 0.81 to 0.94 across studies and time periods) People who influence my behavior think that I should use the system. People who are important to me think that I should use the system. Voluntariness (Cronbach’s ␣ ranged from 0.82 to 0.91 across studies and time periods) My use of the system is voluntary. My supervisor does not require me to use the system. Although it might be helpful, using the system is certainly not compulsory in my job. Image (Cronbach’s ␣ ranged from 0.80 to 0.93 across studies and time periods) People in my organization who use the system have more prestige than those who do not. People in my organization who use the system have a high profile. Having the system is a status symbol in my organization. Job Relevance (Cronbach’s ␣ ranged from 0.80 to 0.95 across studies and time periods) In my job, usage of the system is important. In my job, usage of the system is relevant. Output Quality (Cronbach’s ␣ ranged from 0.82 to 0.98 across studies and time periods)
- 40. (Põldoja, Duval, & Leinonen, 2016)
- 42. Intervjuud
- 43. Intervjuu liigid • Individuaalsed intervjuud • Fookusgrupi intervjuud
- 44. Individuaalsete intervjuude eelised • Intervjueeritavad ei mõjuta teineteist • Sama usaldusväärsusega sisendi saamiseks on vaja vähem intervjueeritavaid • Võimalik minna sügavuti isiklike ülesannete ja probleemidega • Iga intervjuu võimaldab täpsustada küsimusi järgnevateks intervjuudeks
- 45. Fookusgrupi intervjuude eelised • Grupi liikmed reageerivad teineteise mõtetele ja toovad esile teemasid, mille peale intervjueerija ei osanud mõelda • Sama intervjueeritavate arvu kohta on palju väiksem aja- ja rahakulu • Ebakorrektsed faktid (mida intervjueerija ei tea) parandatakse teiste osalejate poolt • Vastuolulised seisukohad tulevad hästi esile
- 46. Analüütika
- 49. (Booth & Jansen, 2009) Chapter VIII A Review of Methodologies for Analyzing Websites Danielle Booth Pennsylvania State University, USA Bernard J. Jansen Pennsylvania State University, USA Copyright © 2009, IGI Global, distributing in print or electronic forms without written permission of IGI Global is prohibited. ABSTRACT This chapter is an overview of the process of Web analytics for Websites. It outlines how basic visitor informationsuchasnumberofvisitorsandvisitdurationcanbecollectedusinglogfilesandpagetagging. Thisbasicinformationisthencombinedtocreatemeaningfulkeyperformanceindicatorsthataretailored not only to the business goals of the company running the Website, but also to the goals and content of the Website. Finally, this chapter presents several analytic tools and explains how to choose the right tool for the needs of the Website. The ultimate goal of this chapter is to provide methods for increasing revenue and customer satisfaction through careful analysis of visitor interaction with a Website. INTRODUCTION Web analytics is the measure of visitor behavior on a Website. However, what kind of information is available from Website visitors, and what can be learned from studying such information? By collecting various Web analytics metrics, such as number of visits and visitors and visit dura- tion, one can develop key performance indicators (KPIs) – a versatile analytic model that measures several metrics against each other to define visi- tor trends. KPIs use these dynamic numbers to get an in-depth picture at visitor behavior on a site. This information allows businesses to align their Websites’ goals with their business goals for the purpose of identifying areas of improve- ment, promoting popular parts of the site, testing new site functionality, and ultimately increasing revenue. This chapter covers the most common metrics, different methods for gathering metrics,
- 50. Viited • Booth, D., & Jansen, B. J. (2009). A review of methodologies for analyzing websites. In B. J. Jansen, A. Spink, & I. Taksa (Eds.), Handbook of Research on Web Log Analysis (pp. 141–162). Hershey, PA: IGI Global. doi:10.4018/978-1-59904-974-8.ch008 • Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2), 64–81. http://dx.doi.org/10.14742/ajet.2450 • Rõbtšenkov, R. (2016). Õpistsenaariumide kavandamise vahendi LePlanner disain ja arendus (magistritöö) • Venkatesh, V., & Davis, F. D. (2000). A theoretical extension of the technology acceptance model: Four longitudinal field studies. Management Science, 46(2), 186–204.
- 51. Kasutatud fotod • City University Interaction Lab, https://www.flickr.com/photos/cinteractionlab/ 4557714542/
- 52. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee IFI6207.DT Interaktsioonidisain https://ifi6207.wordpress.com Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool