Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7065.DT Magistritöö seminar I, 6. aprill 2019

1. Viitekirjete
vormistamine
IFI7065.DT Magistritöö seminar I

2. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted

3. Refereerimine ja tsiteerimine
• Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega
• Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja
jutumärkides
• Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele
viidata
• Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna-
sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide
punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)

4. Refereerimise näide
Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi
anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis
kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud
olukorras otstarbekaim kasutada oleks.
1.2.2 Kompositsioon
Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse
tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks
disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte
eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment),
(3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab
harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda
milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016).
Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks
rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad
visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab

5. Tsiteerimise näide
curriculum) “õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe
nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe
lõpetamise tingimused” ning õppeaine (ingl subject) “konkreetse distsipliini või valdkonna
probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste
süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017).
Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course)
“sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust” (“Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri”, 2017).
Tallinna Ülikooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui “õppekavas eristatud ja
eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koosneb ühest õppeainest” ning valikmooduli
“eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas
esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017).
Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis
aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti
dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka

6. Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös
nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega

7. Plagiaadivormid
• Teksti sõnasõnaline kopeerimine
• Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud
tekstis
• Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma
sõnadega, kuid ilma viiteta
• Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma
viiteta
(Plagiaadivormid, 2018)

8. https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

9. Plagiaadituvastusvahendid

10. https://www.urkund.com

11. https://www.tlu.ee/oppeosakond-1/urkund

12. https://www.plagramme.com

13. Allikatele viitamine

14. Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

15. Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori
nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed
autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number,
täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina,
viitekirjed lehekülje või teose lõpus

16. Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...

17. APA viitamissüsteem

18. http://www.apastyle.org

19. https://www.ester.ee/record=b2550792*est

20. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

21. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

22. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

23. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

24. Tekstisisesed viited

25. Kaks tekstisisese viitamise stiili
• Autori nimi ja aasta sulgudes:
Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite
kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate
teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel
(Paavola & Hakkarainen, 2014).
• Autori nimi tekstis, aasta sulgudes:
Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et
kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis
liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.

26. Tekstisisene viide sõltub autorite arvust
• 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse
alati välja
• 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite
perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori
perekonnanimi
• 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori
perekonnanimi

27. Nimi ja aasta sulgudes
1 autor (Carroll, 2000)
2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)
3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

28. Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited
1 autor (Carroll, 2000)
2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)
3 autorit (Väljataga et al., 2011)
5 autorit (Põldoja et al., 2006)
6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

29. Nimi tekstis, aasta sulgudes
1 autor Carroll (2000)
2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)
3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
6 või enam autorit Villems et al. (2012)

30. Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited
1 autor Carroll (2000)
2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)
3 autorit Väljataga et al. (2011)
5 autorit Põldoja et al. (2006)
6 või enam autorit Villems et al. (2012)

31. Autoriks organisatsioon või kollektiiv
• (Microsoft, 2016)
• (International Society for Technology in Education [ISTE],
2008)
• (ISTE, 2008)

32. Viide leheküljele või peatükile
• (Põldoja, 2016, lk 80)
• (Põldoja, 2016, lk 80–86)
• (Põldoja, 2016, ptk 6)
• Põldoja (2016, lk 80)

33. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes
• Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed
viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid
eristab semikoolon:
(Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)

34. Kasutatud allikate loetelu viited

35. Allikate tüübid
• 7.01 Perioodikaväljaanded
• 7.02 Raamatud ja
raamatupeatükid
• 7.03 Tehnilised ja
teadusaruanded
• 7.04 Konverentsiartiklid
• 7.05 Doktori- ja magistritööd
• 7.06 Arvustused
(American Psychological Association, 2010)
• 7.07 Audiovisuaalne
meedia
• 7.08 Andmekogud ja
tarkvara
• 7.09 Avaldamata allikad
• 7.10 Arhiivimaterjalid
• 7.11 Veebipostitused

36. Perioodikaväljaanded

37. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through
Interactive Simulation. Educational Media International,
43(3), 251–268. https://doi.org/
10.1080/09523980600641452

38. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through
Interactive Simulation. Educational Media International,
43(3), 251–268. https://doi.org/10.1080/09523980600641452
artikli pealkiri
ajakirja nimi
aastakäik (ingl Volume)
number (ingl Issue)

39. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
King, D. E. (2009). Dlib-ml: A Machine Learning
Toolkit. Journal of Machine Learning Research, 10,
1755–1758.

40. http://www.doi.org

41. Ajakirja artikkel
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu
korda saada? Digi, 100, 46–47.

42. Ajalehe artikkel
Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet.
Eesti Päevaleht, lk 2–3.

43. Ajalehe artikkel veebis
Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks.
Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/
2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest

44. Raamatud ja raamatupeatükid

45. Terve raamat, trükiversioon
Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for
Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE
Publications.

46. Terve raamat, trükiversioon
Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for
Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE
Publications.
avaldamiskoht
osariik
kirjastus

47. Terve raamat, trükiversioon
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta.
Tallinn: Medicina.

48. Toimetatud raamat
Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika
instituut.

49. Raamatupeatükk, trükiversioon
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse
tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere
(toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198).
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

50. Konverentsiartiklid

51. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel
Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open
source framework for standardized comparisons of face
recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, &
R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science:
Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops
and Demonstrations (lk 547–556). Berlin: Springer.
https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55

52. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel
Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for
standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, &
R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7585. Computer
Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk 547–556). Berlin:
Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55
artikli autorid
artikli pealkiri
konverentsikogumiku toimetajad
konverentsikogumiku pealkiri
avaldamiskoht
kirjastus

53. Üliõpilastööd

54. Magistritöö ülikooli andmebaasist
Tomson, T. (2018). Interaktiivsete tahvlite kasutamine
Eesti koolides – hetkeseis ja väljakutsed (magistritöö).
Loetud aadressil https://www.etera.ee/s/BaRtZKNbeD

55. Magistritöö ülikooli andmebaasist
Lahemaa, S. (2013). Kuulumine käsitööõpetajate
virtuaalsesse praktikakogukonda – õpetajate nägemus
(magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/
teemaderegister/

56. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist
Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike
analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel
(bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee

57. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist
Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike
analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel
(bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee/
i/?6889

58. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist
Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise
metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises
(bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://dspace.ut.ee

59. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist
Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise
metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises
(bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://hdl.handle.net/
10062/56100

60. Õigusaktid

61. Riigi Teatajas ilmunud seadus
Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127.
Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/
106012016010

62. Veebipostitused

63. http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html

64. (Lee, 2010)

65. Veebilehekülg
Riigi Infosüsteemide Amet. (2019). Andmevahetuskiht X-
tee. Loetud aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html

66. Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata
HITSA. (kuupäev puudub). Õppijate digipädevused.
Loetud aadressil https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/
digipadevused/oppijate-digipadevused

67. Vikipeedia artikkel
History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia.
Loetud 21. november 2016 aadressil https://
en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia

68. Ajaveebipostitus
Smith, A. (2018, 10. aprill). Streamlining UX Across
Multiple Platforms [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
https://usabilitygeek.com/streamlining-ux-across-
multiple-platforms/

70. YouTube video
McCandless, D. [TED-Ed]. (2012, 23. november). The
beauty of data visualization [video fail]. Vaadatud
aadressil https://www.youtube.com/watch?v=5Zg-
C8AAIGg

71. http://blog.apastyle.org/apastyle/2011/10/how-to-create-a-reference-for-a-youtube-video.html

72. APA ja eesti keel

73. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes
• 3rd ed. — 3. trükk
• Retrieved from — Loetud aadressil / Vaadatud aadressil
• Eds. — toim
• pp. — lk
• (2010, April 23) — (2010, 23. aprill)
• [Web log post] — [ajaveebipostitus]

74. Viidete vormistamine puuduva info
korral

75. Puuduva info näited
• Veebiallikal puudub avaldamise aeg
• Allikal puudub autori nimi
• Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid
• Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või
avaldamiskoht

76. http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html

77. Ilma autorita dokument
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud
aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/
strateegia2020.pdf

78. Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud
aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/
microsoft-office-files

79. Tekstisisesed viited ilma autorita allikale
• Allikas on iseseisev terviklik teos:
(Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014)
• Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast
veebisaidist):
(“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

80. Üldine soovitus
Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia
soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja
toodud

81. Kasutatud allikate loetelu

82. Kasutatud allikate loetelu APA
viitamissüsteemis
• Allikad järjestatakse järgnevalt:
• autori perekonnanime järgi
• ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi
• ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne
• Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata
järjestamata loeteluna (bulleted list)

83. Allikate haldamise ja automaatse
viitamise vahendid

84. https://www.mendeley.com

89. Kust saab lisainfot?

90. http://blog.apastyle.org

91. http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing

92. Books
Book
In-text citation
(Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that ....
Reference list
Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press.
eBook
In-text citation
(Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed …
Reference list
Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from
http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996
For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL).
Where a DOI is assigned do not include Retrieved from
The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or
http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008,
Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list.
Book review

93. Kasutatud allikad
• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American
Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
• Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online Sources
[Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to-
include-retrieval-dates-for-online-sources.html
• Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA
Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/
how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
• Plagiaadivormid. (2018). Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/
plagiaadivormid

94. Kasutatud fotod
• David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/

95. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool