2. • 1887 – rullfilmi • 1898 – USA-Hispaania
kasutamine sõda
fotoaparaadis • 1899-1902 Buuri sõda
• 1889 – Pariisi • 1899 – I Haagi
maailmanäitus. Eiffeli konverents
torni püstitamine • 1903 – O. ja W. Wright
• 1893 – Venemaa ja lendavad
Prantsusmaa sõjalise mootorlennukiga 12
liidu sõlmimine sekundit
• 1895 – esimene • 1904 – Prantsusmaa ja
filmilinastus Pariisis Suurbritannia
• 1897 – G. Marconi liiduleping
leiutas traadita
telegraafi
3. Loodud kunst erineb
realismist ja
impressionismist
Samas erineb ka
järgnevatest
uuenduslikest
kunstivooludest
(Pierre Puvis de Chavannes
“Noored tüdrukud mere ääres”)
4. Taotluselt, ideedelt ega
visuaalsete vormide poolest
mitmekesine
Piir ametliku ja sõltumatu
kunsti vahel veel ebaselgem
Osad võtsid omaks realistide
ja impressionistide
saavutused, teised aga jäid
truuks klassitsismile
Erinevad, isegi vastandlikud
taotlused
(Gustave Moreau “Hesiod ja
muusa”)
5. Uusromantismi ideoloogia
Haritlaste jagunemine
Maailm on
müsteerium
Pettumine kaasajas
Olulised eklektiliselt
mõistetud Euroopa-
välised usundid ja
parateadused
(Mihhail Vrubel “Deemon”)
Kunst omaette
väärtus
Tugevnes estetism
6. Sümbolism
• Pole stiil, vaid omapäraste
teemade ja süžeedega
kunstivool
• Põlgasid nähtava maailma
erapooletut jäljendamist
• Käsitlesid meelsasti nn. suuri ja (Ferdinand Hodler
“Thunersee von Leissigen”)
igavesi teemasid
• Ebatavalised,
mitmetähenduslikud,
salapärased süžeed
• Soosis fantaasiat
• Erinevad vormid
7. Pierre Puvis de Chavannes
1824 – 1898
Prantsuse sümbolismi
eelkäijaks
Tunnustatud ametlik
kunstnik
Kindla tähendusega
kristlikud süžeed (Pierre Puvis de Chavannes “Suvi
1873”)
asendusid sellistega, mille
tähendus on mõistatuslik
ja avatud
8. Gustave Moreau ja Odilon Redon
1826 – 1898 ja 1840 -
1916
Ohjeldamatu fantaasia
Andsid mütoloogilistele
või religioossetele
tegelastele ebatavalise
ja isikliku tõlgenduse
Värvid on salapärase
muinasmaailma loomise
(Odilon Redon “Brunhild”)
vahendiks
9. Mitu akademistliku
vormikäsitlusega
sümbolisti pärit Belgiast
Juugendliku vormiga (Jan Toorop’i eneseportree)
teoseid lõi šveitslane
Ferdinand Hodler (1853 –
1918) ja eriti hollandlane
Jan Toorop (1858 – 1928)
10. • Saksamaal töötanud
sümbolist Arnold Böcklin
(1827 – 1901) kasutas tihti
realismilähedast vormi
• Kuulsaim vene sümbolist
Mihhail Vrubel (1856 – 1910)
kujutab inimhinge siseheitluse
traagikat. Isikupärane
värvikäsitlus
• Kõige huvitavam ja
uuenduslikum belglane James
Ensor (1860 – 1949), kes
maalis eredate ja kaunite
värvidega kummituslikke,
groteskseid nägemusi (James Ensor “Vana naine maskidega”)
11. Auguste Rodin
1840 – 1917
Loomingut peetud enamasti
impressionistlikuks
Loobus klassikalistest
siledatest vormidest
Temaatika pigem sümbolistlik
Balzaci monument,
“Põrguväravad”, “Mõtleja”
Video - Auguste Rodin "Suudlus"
(Auguste Rodin “Põrguväravad”)
12. Küsimused
1. Mis muutis 19. ja 20. sajandi
vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks?
Milles see mitmekesisus avaldus?
Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks
põhjuseks on haritlaste jagunemine
erinevate ideloogiate pooldajateks.
Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis
palju uusi kunstivoole/-stiile. PS! Sellel
ja 3. küsil polnud normi vastust õpikust,
nii et ärge päris tõeks ka igaksjuhuks
võtke.
13. • 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti?
Milleks nad seda pidasid?
Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui
teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis
suudab lahendada inimeste
eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt
ületada igapäevase elu tühisust.
• 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda
kunstnikud-sümbolistid?
Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi
teemasid nagu sünd, erootika, armastus,
üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus
looduses.
14. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu
või vorm?
Esmatähtis oli, mis on pildil kujutatud, mitte
aga kuidas seda on tehtud ehk sisu.
8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige
tähtsamad teosed?
Balzaci monument, “Põrguväravad”,
“Mõtleja”.
15. Kasutatud materjalid
Jaak Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu.
Postimpressionismit uue meediani”
Stephen Little “…ismid. Abiks kunsti
mõistmisel”
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kun
stilugu/juugend/index.htm
