Tooturu ja palgastatistika 1997–2018
•
0 j'aime•3,662 vues
Eesti tööturu ja palgastatistika 1997–2018 ülevaade. Koostanud Palgainfo Agentuur.
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (20)
Similaire à Tooturu ja palgastatistika 1997–2018
Similaire à Tooturu ja palgastatistika 1997–2018 (20)
Plus de Kadri Seeder
Plus de Kadri Seeder (17)
Tooturu ja palgastatistika 1997–2018
- 1. Tööturu- ja palgastatistika ülevaade 2000–2018 Koostanud: Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur
- 2. TÖÖTURG
- 3. Mõisted ja metoodika Statistikaameti tööjõu-uuringu mõisted Tööealine rahvastik – 15–74-aastased Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes töötavad või soovivad töötada, st hõivatute ja töötute summa. Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. (Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas, sh ka need, kes ajutiselt ei töötanud. Tööhõive määr – tööga hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötu – isik, kes ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt, on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama, otsib aktiivselt tööd. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
- 4. 0 100 200 300 400 500 600 700 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 tuhat Eesti tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, tuhat Hõivatud Töötud Mitteaktiivsed 2018 hõivatute arv 2018 töötute arv 2018 mitteaktiivsete arv Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring Hõivatute arv kasvab, töötute ja mitteaktiivsete arv väheneb
- 5. 0 10 20 30 40 50 60 70 80 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 % Tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, % Tööjõus osalemise määr Tööhõive määr Töötuse määr Mitteaktiivsete osatähtsus 2018 tööjõus osalemise määr 2018 tööhõive määr 2018 töötuse määr 2018 mitteaktiivsete osatähtsus Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring Tööjõus osalemise määr on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel
- 6. 0 20 40 60 80 100 120 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 tuhat Töötud töötuse perioodi kestuse järgi, tuhat Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud 12-23 kuud 24 kuud või rohkem 2018 töötud kokku Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring Pikaajaliste töötute hulk on vähenenud
- 7. 0 100 200 300 400 500 600 700 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 tuhat Hõivatud vanuserühmade lõikes, tuhat 50-74 25-49 15-24 Allikas: statistikaamet +76,5 Vanemaealiste osatähtsus hõives kasvab +17,8 Vanuse rühm ja muutus 2000 / 2018 -14,7
- 8. 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tuhat 15-74 aastased mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat Muud põhjused Heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) Pensioniiga Hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus Haigus või vigastus Õpingud Allikas: statistikaamet Pensioniealiste mitteaktiivsete arv on oluliselt vähenenud
- 10. Mõisted ja metoodika Statistikaameti palgastatistika Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Valimis on üle 10 000 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni. Statistikaameti andmed on tekkepõhised ehk näiteks oktoobri palgana võetakse arvesse oktoobri eest arvestatud töötasu. Kuupalk – sisaldab nii tasu tegelikult töötatud aja kui ka mittetöötatud aja eest. Tasu töötatud aja eest sisaldab põhipalka ja erinevaid lisatasusid, nt seadusega ettenähtud lisatasu ületundide, öötöö vms eest, tulemustasud ja preemiad, staaži ja kvalifikatsioonitasud jms. Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab näiteks puhkusetasusid ja erinevaid toetusi. Keskmine kuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, nt kaks poolekohaga töötajat lähevad arvesse ühena. Tunnipalk – sisaldab tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest tunnipalk ei sisalda. Tööjõukulu – sisaldab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele. Reaalpalga muutuses on võetud arvesse tarbijahinna indeksi muutus. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika Maksu- ja tolliamet avaldab statistikat isiku kohta tehtud keskmise ja mediaan väljamakse kohta. Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika on kassapõhine ehk tasud lähevad arvesse kuu järgi millal nad välja maksti. Maksu- ja tolliameti keskmine väljamaksete statistika sisaldab nii täis- kui ka osalise ajaga töötajatele tehtud väljamakseid. Keskmine brutoväljamakse – sisaldab töötasu ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
- 11. 246 277 305 331 363 411 484 583 670 637 637 672 706 757 799 852 918 986 1098 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 532 581 628 696 808 974 1113 1067 1074 1137 1203 1284 1357 1437 1548 1648 1756 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 EUR Aastad Keskmine neto- ja brutokuupalk ning tööjõukulu töötaja kohta Keskmine netokuupalk, eurot Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Allikas: statistikaamet Märkus: 2018. aastast ei avalda statistikaamet enam netokuupalka. Graafikul toodud netokuupalk on arvutuslik vastavalt kehtivale maksuvaba tulu arvestamise valemile. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 7,3%
- 12. 549 552 580 620 661 709 762 818 885 965 724 722 752 797 850 901 961 1021 1098 1177 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 EUR Aastad Keskmine ja mediaan brutoväljamakse Mediaan brutoväljamakse, eurot Keskmine brutoväljamakse, eurot Allikas: maksu- ja tolliamet Keskmine väljamakse kasvas aastaga 7,2%, mediaan 9%
- 13. 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 6,00 7,00 8,00 9,00 10,00 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tunnipalk Kuupalk Keskmine brutokuupalk ja tunnipalk Keskmine brutokuupalk Keskmine brutotunnipalk Allikas: statistikaamet Keskmine brutotunnipalk kasvas aastaga vaid 2,1%
- 14. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Keskmise brutopalga, reaalpalga ja mediaanväljamakse muutus Eelmise aasta sama kvartal = 100 Netokuupalga muutus Brutokuupalga muutus Reaalpalga muutus Allikad: statistikaamet Reaalpalk kasvab aeglasemalt kui brutopalk Kuna statistikaamet ei avalda 2018. aastast netokuupalka, on see arvutatud brutokuupalgast võttes arvesse maksimaalselt lubatud tulumaksuvaba summat. Tegelik netokuupalk nii palju tõusnud ei ole, kuna töötajad ei kasuta lubatud tulumaksuvaba summat maksimaalselt. Reaalpalgas on võetud arvesse tarbijahinnaindeksi muutust.
- 16. 937 1111 1221 1224 1338 1163 1622 1357 2154 1529 1310 1248 1857 1249 1606 1050 854 2172 1241 1132 0 500 1000 1500 2000 2500 Muud teenindavad tegevused Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Haridus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Finants- ja kindlustustegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tegevusalade keskmine Ehitus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Töötlev tööstus Mäetööstus Kinnisvaraalane tegevus Majutus ja toitlustus Info ja side Veondus ja laondus Haldus- ja abitegevused Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, aasta statistika 2018 2017 Allikas: statistikaamet Muude teenindavate tegevusalade keskmise brutokuupalga muutust mõjutas statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused. 39,6% 19,3% 13,1% 10,8% 10,2% 9,3% 9,2% 8,9% 7,9% 7,4% 7,3% 6,8% 6,6% 6,5% 6,2% 5,6% 5,2% 3,7% 3,5% 1,2% Muutus 2017/2018 Erinevused tegevusalade brutopalkades on suured
- 17. 1163 1606 1249 1857 1338 1248 1224 1241 854 2172 2154 1050 1529 1132 1622 1221 1357 1111 937 0 500 1000 1500 2000 2500 0 20000 40000 60000 80000 100000 120000 Brutokuupalk Töötajatearv Keskmine brutokuupalk ja töötajate arv, 2018 Keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale Keskmine brutokuupalk Tegevusalade keskmine brutokuupalk Allikas: statistikaamet Suurema töötajate arvuga alad mõjutavad keskmist palka rohkem
- 18. -18% 16% -9% 20% 1% 8% -4% 2% -36% 57% 84% -18% 18% -10% 29% -12% 3% -20% -28% -11% 23% -5% 42% 2% -5% -7% -5% -35% 66% 64% -20% 17% -14% 24% -7% 4% -15% -28% -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Põllumajandus,metsamajandusjakalapüük Mäetööstus Töötlevtööstus Elektrienergia,gaasi,auruja konditsioneeritudõhugavarustamine Veevarustus;kanalisatsioon,jäätme-ja saastekäitlus Ehitus Hulgi-jajaekaubandus;mootorsõidukiteja mootorratasteremont Veondusjalaondus Majutusjatoitlustus Infojaside Finants-jakindlustustegevus Kinnisvaraalanetegevus Kutse-,teadus-jatehnikaalanetegevus Haldus-jaabitegevused Avalikhaldusjariigikaitse;kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoidjasotsiaalhoolekanne Kunst,meelelahutusjavabaaeg Muudteenindavadtegevused Brutokuupalga erinevus keskmisest palgast tegevusalade lõikes 2008. a 2018. a Allikas: statistikaamet, Palgainfo Agentuuri arvutused (keskmine brutokuupalk – tegevusala keskmine brutokuupalk) / keskmine brutokuupalk Erinevused keskmisest palgast ei ole 10 aastaga oluliselt muutunud
- 19. 85% 90% 79% 86% 79% 83% 90% 88% 86% 90% 85% 83% 90% 88% 87% 79% 81% 82% 87% 93% 4% 2% 6% 3% 9% 6% 4% 5% 4% 2% 6% 6% 5% 6% 4% 6% 6% 3% 4% 3% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kokku – kõik tegevusalad Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Brutopalga kogusumma koostisosad 2018 Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Tasu ületunnitöö eest Lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest Ebaregulaarsed preemiad Tasu mittetöötatud aja eest Mitterahaline tasu Maksed töötajate hoiuskeemidesse Allikas: statistikaamet Põhitasu koos regulaarsete lisatasudega moodustas 85% töötasust
- 20. 1119 1052 1272 1073 1458 1114 1117 1074 1072 772 1848 1798 947 1344 984 1289 983 1114 969 872 0 500 1000 1500 2000 2500 Kokku – kõik tegevusalad Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Brutopalga kogusumma koostisosad 2018 Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Lisatasud kokku Allikas:statistikaamet Keskmine põhitasu koos regulaarsete lisatasudega oli 1119 eurot
- 22. 987 1027 1134 1150 1003 1088 1455 1366 1310 944 1478 1289 1054 995 1055 1021 1100 1028 0 500 1000 1500 2000 2500 Saare maakond Jõgeva maakond Lääne maakond Rapla maakond Põlva maakond Järva maakond Harju maakond Harju maakond v.a Tallinn Eesti keskmine Hiiu maakond ..Tallinn Tartu maakond Ida-Viru maakond Valga maakond Pärnu maakond Lääne-Viru maakond Viljandi maakond Võru maakond Keskmine brutokuupalk maakonniti, aasta statistika 2018 2017 Allikas: statistikaamet 12,7% 12,2% 11,5% 11,2% 10,7% 9,5% 7,5% 7,3% 6,9% 6,9% 6,1% 5,7% 5,6% 5,2% 4,6% 4,3% 2,9% Muutus 2017/2018 Keskmist palka mõjutavad suure töötajate arvuga Tallinn ja Harjumaa
- 23. 12% 13% -25% -21% -22% -15% -25% -19% -19% -14% -17% -16% -2% -30% -18% -17% 11% 13% -28% -20% -22% -17% -13% -22% -23% -19% -12% -25% -2% -24% -16% -22% -35% -30% -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% Harjumaakond ..Tallinn Hiiumaakond Ida-Virumaakond Jõgevamaakond Järvamaakond Läänemaakond Lääne-Virumaakond Põlvamaakond Pärnumaakond Raplamaakond Saaremaakond Tartumaakond Valgamaakond Viljandimaakond Võrumaakond Brutokuupalga erinevus keskmisest palgast maakonniti 2008. a 2018. a Allikas: statistikaamet, Palgainfo Agentuuri arvutused (keskmine brutokuupalk – maakonna keskmine brutokuupalk) / keskmine brutokuupalk Erinevused keskmisest palgast ei ole 10 aastaga oluliselt vähenenud
- 25. 1622 1157 1171 1561 1310 1486 1028 1101 1456 1221 0 500 1000 1500 2000 2500 Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Keskmine brutokuupalk Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi 2018 2017 Allikas: Statistikaamet 9,2% 12,5% 6,4% 7,2% 7,3% Muutus 2017/2018 Haldusreform on kasvatanud kohalike omavalitsuste palgataset
- 26. 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi, eurot Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Allikas: Statistikaamet Välismaa omanikega ja riigi organisatsioonides on palgatase kõrgem
- 27. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Keskmise brutokuupalga muutus omaniku liigi järgi Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Allikas: Statistikaamet Riigi ja kohalike omavalitsuste palgad on kasvanud rohkem
- 28. Lisainfo Palgainfo Agentuur E-post: palgauuring@palgainfo.ee Telefon: +372 5688 5066 www.palgainfo.ee Teie ettevõtte heaks!