1. Mängude ja tegeluste kogumik, mis on
abivahendiks kuulmis-erivajadusega laste lapsevanematele, tava- ja erirühmade
logopeedidele ja pedagoogidele.
Koostaja: Kaia Maripuu

2.  Pakkuda kuulmis-erivajadustega laste
vanematele ja lastega töötavatele
pedagoogidele informatsiooni, kuidas
mängude ja tegeluste abil arendada lapse
kuuldetaju erinevatel kõne ja kuuldetaju
arenguetappidel.

3.  Sissejuhatus
 Kuidas õpetada last kuulama, kaasates teda
erinevatesse tegevustesse
 Kuulamisoskuse arengu tasemetest
 Mängudest ja tegelustest
 Suhtlemine. Kuidas olla hea kuulaja? Kuidas
aidata lapsel saada heaks kuulajaks?
 Tingimused tegeluste ja mängude läbiviimisel
 Tingimuste muutumine lapse kuuldetaju ja
kõne arengu käigus.

4.  1. Heli tajumine ja sellele adekvaatne
reageerimine
 2. Helide ,sh kõnehäälikute, eristamine
 3. Helide ja verbaalse kõne äratundmine mälu
järgi, kuuldu mõistmine ning adekvaatne
kasutamine.
sisukord

5.  22 mängu või tegelust on jagatud nelja
gruppi:
1. Heli tajumist ja sellele adekvaatset reageerimist
arendavad mängud
2. Helide ja esmaste sõnade eristamise oskust
arendavad mängud
3.Kõnetaju, -mõistmise ja -arendusmängud
4.Tegevused vanematele lastele auditiivse eristamis-
ja äratundmisoskuse arendamiseks
sisukord

6.  Äratusmäng häälega
 Äratusmängud helidega
 Äratuskellamäng e. otsime heli tekitajat
 Hüppa, kui kuuled heli
 Kes tuleb?
 Liigutusmängud
 Autoralli

7.  Kuulame loomade häälitsusi
 Peidumäng
 Nukumaja
 Riimimängud liisusalmidega

8.  Arendame kõnet fotosid kasutades
 Sorteerime riideid (mänguasju, toiduaineid
vms)
 Mida me ostsime?

9.  Kumb on õige?
 Riimimängud sarnase kõlaga sõnadega
 Tegevusjuhiste mõistmine
 Üldistamise mängud
 Äraarvamismäng
 Vaatame koos raamatut
 Mängime koos muinasjuttu
 Jutustamine

10. sisukord
 Vaikne keskkond Veidi kärarikkam ümbrus Müra, kaja, lärmakas
keskkond
 Igapäevane lihtne sõnavara Situatsiooniväline sõnavara Tundmatu
sõnavara
 Esemete, sõnade vm väike (2-3) hulk Suurem hulk (4-5) Suur hulk
 Suur ütluste korduste hulk Kordusi on vähem Räägitakse vaid üks kord
 Tegeldakse korraga vaid ühe teemaga Tegeluses on mitu teemat
 Kõneldakse üksiksõnadega Kõneldakse fraaside ja lihtlausetega
Kõneldakse liitlausetega
 Kõneldakse lapse näo ees Kõneldakse lapse kõrval või seljataga
Kõneldakse teisest ruumist
 Kõneldakse lapse kõrval lähedalt Kõneldakse järk-järgult kaugemalt
 Olulist sõna rõhutatakse teistest enam Kõneldakse tavalise kõne rõhulis-
rütmilise ülesehitusega
 Kommenteeritakse oma tegevusi Ärgitatakse last tegevusi
kommenteerima l
õ
 Kasutatakse üliemotsionaalset suhtlust Suhtlus muutub järjest p
p
tavapärasemaks u
 Ollakse rahul lapsepoolse igasuguse kvaliteediga häälitsemisega
Korrigeeritakse lapse kõnet

11.  Eesmärk: Laps õpib kuulama ja genereerima kõnehäälikuid ja sõnu.
 Vahendid: Mõned mänguasjad lapsevanema/logopeedi valikul.
 Mängu kulg:
Istuge lapsega vaikses, kaja ja mürata ruumis, esialgu kindlasti lapse
vastas, nii et laps saaks tajuda helisid audiovisuaalselt. Parim kaugus lapse
ind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.
Valige mänguasi (nukk, karu..) või laske see lapsel valida.
Pange karu magama.
Hõigake : Kukkuu! Kukkuu!(või: Tõuse! Ärka! Hüppa! …..) ning pange karu
sel momendil voodist üles hüppama.
Ärgitage last kuulama teie ütlust ja lapse poolt karuga õigesti tegutsema.
Ärgitage last häält tegema, et karu üles ärkaks.
NB! Laps ei pea hääldama seda sõna, mida teie karu äratamiseks ütlesite.
Oluline, et laps teeb mingit häält ja sellele järgneb reaktsioon.
Kui olete seda mängu juba palju mänginud ja laps reageerib hästi, andke
korraldus auditiivselt. Selleks võite valida koha lapse kõrval, õla taga või
varjake nt käega oma huuli, nii et lapsele oleks heli tajutav ainult auditiivselt
ja ta ei saaks toetuda visuaalsele tajule.

12.  Eesmärk: Laps õpib kuulama ja reageerima helile.
 Vahendid: Pann, puulusikas, 3- 4 lauakatet või mittelibisevat paberilehte.
 Mängu kulg:
Istuge lapsega vaikses, kaja ja mürata ruumis, esialgu kindlasti lapse vastas, nii et laps saaks
tajuda helisid audiovisuaalselt. Parim kaugus lapse ind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.
Mängige panni ja puulusikaga, kuulates helisid, mida saab teha. Juhtige lapse tähelepanu
tekkivatele helidele.
Pange lauakatted/paberid ühte ritta põrandale.
Kui laps lööb panni, hüpake ühelt lauakattelt/paberilt teisele, jälgides lapse poolt tekitatud heli.
Ärgitage last hüppama ühelt lauamatilt/paberilt teisele, kui lööte panni pihta.
 Variandid:
Kasutage erinevaid esemeid, nt. trummi ja pulki, kõlapulki, kõristeid, aga ka ksülofoni vms.
Peitke end diivani või tooli taha. Kui laps lööb panni vastu, hüpake üles ja hüüdke: ooo!; uuu!;
aaa!; oii!; ohhoo!; ahhaa!;ihhii!; kukku! vms vahvat.
Ärgitage lapsel end ära peitma ning heliärritaja puhul välja hüppama.
Hiljem saab seda mängu kasutada erineva arvu helide kuulamiseks ja eristamiseks. Nt. 1 heli –
hüppa 1 samm, palju helisid – jookse mingisse punkti jne.
Kui laps on suuremaks kasvanud ja hakkab loendama, siis 1 heli- üks samm, 2 heli – kaks
sammu jne.

13.  Eesmärk: Laps hakkab tajuma heli omadusi ( kestust, valjust, sujuvust,
kõrgust).
 Vahendid: Muusikariist ( vile, tamburiin vm), 2 mänguautot – üks teile, teine
lapsele, suurem paber või papp, pliiatsid, käärid.
 Osavõtjad: Mängu saab mängida individuaalselt ühe lapsega, aga ka
lastegrupiga.
 Mängu käik:
Viibige vaikses ruumis algetapil nii, et laps näeb teie nägu ja tegevust. Parim
kaugus lapse ind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.
Joonistage paberile üks pikk ja üks lühike autotee ning lõigake need välja.
Rääkige läbi, mida teete.
Mängige pilli pikalt ja näidake pikka teed. Võtke oma auto ja sõitke sellega
mööda pikka teed, matkides samal ajal autohäält huultega puristades.
Korrake tegevust koos lapsega.
Sama tehke lühikese teega.
Siis mängige pilli, kord pikalt, kord lühidalt, ärgitades last vastavalt sõitma
mööda pikka või lühikest autoteed ja häälitsedes.
Võite korraldada võistluse, kelle auto õige tee valib ja enne kohale jõuab.
 Variandid:

14.  Mängige sama mängu häälega, kasutamata pille.
 Mängige sama mängu häälega, kasutades liikuvaid mänguasju: lennuk (lisades hääle uuu), traktor
(t-t-t-t), paat (vvv), mootorratas (põt-põt-põt) jne, valmistades vastavalt ka uued teed.
 Laske lapsel mängida pilli või häälitseda lühidalt ja pikalt ja liigutage tema häälitsemise peale autot
vm.
 Samamoodi saab õpetada tajuma ja produtseerima ka valju või vaikset häält, võttes valju hääle
jaoks mingi suure mänguasja ( nt suure palli), vaikse hääle jaoks väikese mänguasja (väikese palli)
või joonistades suure ja väikese ringi ning kasutades neid. Kui teete kõva häält, põrgatate või
veeretate suurt palli, vaikse hääle puhul väikest jne. Nt. Teil ja lapsel on kaks palli. Vaheldumisi
häälitsete kas tugeva või vaikse häälega. Vastasmängija peab veeretama vastavalt kas suure või
väikese palli.
 Hiljem võib kasutada ka erinevaid mänguloomi:
◦ Alguses samaliigilisi: suur karu teeb valju häält, väike vaikset.
◦ Siis erinevaid: hiir piiksub vaikselt, karu mõmiseb valjusti. Sel puhul on käigus kaks parameetrit –
heli tugevus ja iseloom.
 Samamoodi saab õpetada last tajuma ka heli sidusust – kas heli on sidus või hakitud, kasutades
mänguloomi või –putukaid. Näiteks mesilane või sääsk lendab ühtlaselt ( zzzzzzzz), konn või jänes
või rohutirts hüppab katkendlikult (op-op-op).
 Ka heli kõrgust saab eristada sarnaste mängude abil, võttes nt lennuki- kõrge hääl ja auto- madal
hääl ja sõites nendega kõrgel õhus või maapinnal. Kõrget ja madalat häält saab õpetada tajuma ka
loomahäälitsustega ( sarnane töö, nagu heli tugevuse õpetamisel).
 Hilisemal perioodil sooritage tegelust auditiivselt, nii et laps ei näe teie nägu ega pillimängu.


15.  Eesmärk: Laps õpib aru saama elementaarsetest verbaalselt esitatud
fraasidest.
Lapsel areneb verbaalne mälu.
 Vahendid: Mänguasjad või toiduained, mis lapsele väga meeldivad.
Ise välja mõeldud lihtsad kordustega riimuvad salmikesed eelpooltoodud
mänguasjade või toidu kohta.
Liisusalmid, linnulaulude riimid vms; ka Valli Vilu „ Sõrmemängud“
 Tegevuse käik:
Istuge lapsega vaikses ruumis, esialgsel perioodil lapsega ühel tasapinnal ja nii,
et teie nägu oleks lapsele hästi nähtav. Parim kaugus lapse ind aparaatide või SI
mikrofonist ~20-30 cm.
Võtate lapsele meeldiva asja ja räägite juurde ülilihtsa salmikese, nt mõmm-
mõmm-karujõmm või pimm-pomm, kus on komm või kuss-kuss, tuleb buss.
Kordate salmikesi palju-palju kordi.
Hea on, kui teete kaasa ka luuletusega sobivaid liigutusi.
Nüüd loete salmi ja laps leiab ise sellega sobiva mänguasja või toiduaine.
Ärgitage ka last korduvate sõnade puhul midagi ütlema.
 Variandid:

16.  Salmid muutuvad veidi keerukamateks, kuid kasutate neid
korduvalt sobivates olukordades.
 Kasutate üldlevinud liisusalme, nt patsu patsu käkki-veere-
veere-veere- hopsti ahju!
 Otsite salmikesi ja lihtsamaide paljude kordustega laulukesi
juurde ka kirjandusest, nt raamat „Liisusalmid“, Valli Vilu
raamat „Sõrmemängud“ jm.
 Heaks materjaliks on hilisemal perioodil linnulaulude riimid,
mille leiate ka internetist.
 Juba väga tuttavat salmi lugedes jätate riimi lõpusõna
ütlemata. Laps ütleb selle õigepea ise.
 Väga tuttavat salmi lugedes ütlete veidi rõhutatult riimi lõppu
vale sõna. Kui lapse tase lubab, siis ta parandab seda kindlasti.
 Oluline, et salmikesed, luuletused ja laulukesed oleksid seotud
kas situatsiooniga või nende esemete või piltidega , millega
tegelete.

17.  Eesmärk: Lapsel areneb tähelepanu, võrdlusoskus, üldistusvõime.
 Lapsel areneb oskus verbaalset kõnet auditiivselt tajuda, sõnavara
mõista, eristada, ära tunda ja kasutada, passiivses ja aktiivses kõnes
laieneb sõnavara ja lausemudelite hulk.
 Vahendid: Poeskäimise kott. Kaks korvi või kotti.
 Mängu kulg:
Võtke poekotist toiduaine, nimetage seda ja pange oma korvi. Andke
lapsele aega nimetust korrata.
Laske lapsel leida poekotist teine samasugune ja panna oma korvi.
Nimetage. Andke lapsele aega nimetust korrata.
Vahetage rollid – laps võtab poekotist toiduaine ja paneb oma korvi.
Nimetage. Andke lapsele aega nimetust korrata.
Pange sama toiduaine oma korvi. Nimetage. Andke lapsele aega nimetust
korrata.
Raskem tase: Andke lapsele korraldus võtta poekotist soovitud toiduaine.
Nt. Võta piim!
Aktiivse kõne õhutamiseks võib küsida: Mille sa võtsid? või Mis see on?
Jätke lapsele palju aega vastamiseks. Kui vastust ei tule, andke ise mudel
ja oodake uuesti.
Variandid:

18.  Keerulisem tase: Laske lapsel panna toiduained oma kohale köögis. Nt. Võta piim!
Pane piim külmkappi!
 Veel keerulisem (mitte enne 5. eluaastat): Pane piim külmkapi alumisele riiulile!
 Esitage lapsele üldmõiste ( mitte enne 5.-6.eluaastat). Nt Võta kotist puuviljad!
 Kasutage omadussõnu. Nt Võta magus asi! Võta kõik kõvad toiduained! Võta kõik
suured asjad! Võta pikk asi.
 Kasutage esimesi määrsõnu (ees, taga, peal, all, kohal, üleval, sees, kõrval)
kohakäänetes: sisse-, sees- ja seestütlevas, alale-alal- ja alalt ütlevas käändes. Nt.
Pane leib laua peale! Pane kartulid laua alla korvi sisse! Pane juurviljad kapi taha
kasti sisse! Pane pirnid õunte kõrvale riiulile jne.
 Mängige sama mängu koos toidupoes käies. Nt. Võta kaks piima! Võta riiulist leiba.
 Sama mängu saab mängida erinevate tegevuste käigus:
◦ Koos süüa tehes.
◦ Pestes pesu või nõusid.
◦ Voodeid tehes.
◦ Mänguasju kokku pannes.
◦ Tube koristades.
◦ Aiatöödel.



19.  Eesmärk: Laps eristab ja tunneb ära sarnase kõlaga
eritähenduslikke sõnu.
Laps suudab igapäevastes olukordades kasutada
oma auditiivseid võimalusi.
 Vahendid: Karp.
Esemete valik (vanemate laste puhul võivad olla ka
pildid), mille nimetused riimuvad:
Nt. pann, vann, kann
sall, pall, vall, tall, hall
siil, kiil, viil
tool, nool, rool, kool
vesi, mesi jne.
 Mängu kulg:
Võtke valikust üks mänguasi ja nimetage seda.
Laps peaks leidma eseme, mille nimetus kõlab sarnaselt.
Laps nimetab, mis eseme ta võttis. Hääldate ja võrdlete esialgselt
antud ja riimuva sõna hääldust, katsudes esemeid.
Variandid:

20.  Nimetage valikust neli riimuvat esemenimetust.
 Laps kuulab teid hoolega ja kordab viimase nimetuse,
võttes ainult selle eseme.
 Õppige riimuvate sõnadega salme ja arutlege sarnaselt
kõlavate sõnade tähenduse üle.
 Ütlete riimuvaid sarnase kõlaga sõnu. Neljast ühel sõnal (
nt siil, kiil, viil, riil) ei ole tähendust. Arutlete sõnade
tähenduse üle ja koostate lauseid.
 Kui olete lapsega õppinud mõne salmi, kus on riimuvad
sõnad, siis lugege lapsega koos uuesti seda salmi, kuid
öelge riimi lõppu vale sõna. Laps parandab vea hea
meelega.
 Mängige ELÜ mängu „ Eesel“ kaartidega (paariskaardid
sarnase kõlaga sõnadega) vm

21.  Eesmärk: Laps suudab auditiivselt antud korraldusest aru saada ja selle alusel
tegutseda.
Lapsel areneb sidusa verbaalse kõne mõistmine.
Laieneb lapse passiivne ja aktiivne kõne.
(Areneb lapse lugemisoskus.)
 Vahendid: Lapsele huvitavad esemed ärapeitmiseks (mänguasjad, maiustused jm), mille
ülesleidmine võiks lapsele suurt rõõmu pakkuda.
 Mängu kulg:
Täiskasvanu peidab last huvitava eseme esialgsel etapil lapsele tuttavasse ümbrusse (lapse tuppa,
korterisse), hiljem õue ja võõramasse ümbrusesse.
Kirjeldage lapsele, kust ta leiab eseme. Kirjelduse tasemed sõltuvad lapse kõne arengutasemest:
◦ Vaata kööki!
◦ Otsi köögi kapi pealt!
◦ Otsi köögist kõrge kapi tagant!
◦ Otsi üllatust köögist kõrge kollase kapi otsast!
Võite anda lapsele lisainformatsiooni, nt
◦ Riiulil.
◦ Kraanikausis.
◦ Alt kolmandal riiulil.
◦ See on juurviljakasti kõrval. jne.
Laps leiab ja rõõmustab. Küsige, mille ta leidis.
Küsige, kust laps selle leidis.
Laske lapsel endal peita esemeid ja anda teile tegevusjuhis, kust te peaksite asja otsima.
Variandid:

22.  Lapsele, kes oskab juba lugeda, võib mängu
pikendada, jättes esimesse Teie poolt selgitatud
kohta kirjakese, kus on kirjalik juhis edasiseks
tegevuseks.
Nt. Teie ütlete: Otsi köögist sinise riiuli pealt
(lillevaasi kõrvalt). Laps leiab sealt kirjakese. Seal
on kirjas: Magamistoas padja all. Seal on järgmine
kirjake: Elutoa punase diivani taga (mänguasjakasti
kõrval). Sealt leiab laps oma üllatuse.
Lugemisel võite last julgesti abistada ja esitada ka
loetu auditiivselt.

23.  T.Pelõmskaja, H. Šmatko ,2003 , Suulise kõne
kujundamine kuulmispuudega koolieelikutel,
Moskva, kirjastus Vlados
 Listening is fun, Yorkshire Cochlear Implant
Service, MedEl, buklett siirikulaste vanematele
 Listen, learn talk, Another Cochlear Innovation,
Part Number: Z60407 ISS 2 August 2005 , Printed
in Australia by SOS Printing Group
 Estabrooks, W. 1994, Auditory-Verbal Therapy
for Parents and Professionals, AG Bell,
Washington DC, U.S.A.
 http://www.auditoryoptions.org/lesson_plans1.h
tm