2. Loengu kava
• Õpikeskkondade uurimise trendid
• Üldiste õppimismudelite metafoorid
• Kuidas arendusuuringu mudelid sõltuvad
õppimisteooriatest
• Kuidas haridustehnoloogilistesse
õpidisainidesse õppimismudelit “sisse
ehitada” või selle olemasolu tõestada?
4. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Õpidisaini ajastu: keskendumine õpetamisel sisule,
õpitegevuste juhistele ja õpijuhiste järjestusele
– Õpiülesanded saab luua õpetamise eesmärgist lähtuvalt
eelnevalt planeerides, disainides, evalveerides (Gagne
jt., 1988).
– Faktide õppimine ja protsesside õppimine nõuab
erinevat õpetamisstrateegiat ja õpitegevuste
organiseerimist (Gagne jt., 1988).
– Käitumise või kognitiivse muutuse jälgimisel põhinev
ülesannete analüüs on õpidisaini planeerimise alus
(Greeno, 1980).
5. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Sõnumi disain: rõhk sõnumi edastamise formaadil
– Millisel viisil sõnumeid haridustehnoloogiaga edastada
(nt. TV, asünkroonne, sünkroonne, heli, staatiline pilt ja
video jne.)
– Tehnoloogia võimaldab instruktsioone edastada
rohkemate võimalustega, kui seda suudab õpetaja
klassis
– Erinevate oskuste ja võimetega õppijad vajavad
erinevaid õppimistingimusi, erinevate
meediaformaatide rakendamist instruktsioonide
edastamisel (Cronbach & Snow, 1977)
6. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Simulatsiooni ajastu: keskendumine interaktsioonile
– Tehnoloogia kasutamine õpiprotsessis võimaldab õpetada
efektiivsemalt, õppijad omandavad rohkem ja paremini (Clark,
1983).
– Tehnoloogial on lubavusi ja eeliseid õpetamisprotsessi läbi
viia, mida klassis õpetamine ei võimalda – õppijad saavad
simulatsioonides oma õpitegevust kontrollida ja suunata
– Arvutid võimaldavad simuleerida nähtusi, eksperimenteerida
erinevate parameetrite mõjuga nähtusele ja uurida neid –
õpilased saavad teadmisi konstrueerida -> konstruktivism
(Duffy & Jonassen, 1992)
– Õpitegevust simulatsioonidega peab toestama pedagoogilise
suunamisega (scaffolding) (Linn, 1995)
– Konstruktivistlik õppimine simulatsioonidega on õpilasi
õppima motiveeriv ja efektiivne (Brown jt., 1999)
7. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Uus tervikõpikeskkondade ajastu: need
kombineerivad sobivat õpetamise sisu,
edastamise viise ja interaktsiooni
õpikeskkonnaga
– Õpikeskkond kui autentne, tegelikkust simuleeriv
süsteem
– Õpikeskkond toetab kognitiivset ja professionaalset
õpipoisiks olemist (apprenticeship) (Brown jt.,
1989; Lave & Wenger, 1991).
– Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis läbi
sotsiaalse interaktsiooni (Võgotski, 1978)
8. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Tehisintellekt kui õpikeskkond
– Saab simuleerida olukordi, mis tegelikuses on ohtlikud
või võimatud (nt. lennusimulaator, makrskoopiline ja
mikroskoopiline tasand, formalistlik sümboliline
tasand)
– Õppija saab seostada nähtuse erinevaid tasandeid ja
mõistab paremini abstraktset teaved, loob seoseid
mikro- ja makrotasandi vahele, õpib tegema üldistusi
(Merrill, 1992)
– Modelleerimine ja mudelite kasutamine nähtuste
paremaks mõismiseks, metafooride kasutamine
– Õppija järgi kohanevad õppivad süsteemid:
diferentseeritud õpetus
9. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Personaalne ja kogukondlik õpikeskkond
– Enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne
areng tehnoloogia toetusel
– Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade
loomine kui dünaamiline teadmusloome ja
enesearengu toetamise protsess
– Jagatud (shared) ja hajutatud (distributed) kognitsioon
ja metakognitsioon: ühine probleemilahendamine
õpikeskkonnas
– Teadmus: võrgustikus “voolav”, organisatsiooni
dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse loomise
protsess personaalsete õpikeskkondadega
– Õpikogukonnad, võrgustikud, parved ja
sülemiintelligentsus (swarming)
10. Õpikeskkondade uurimise trendid
• Laiendatud õpikeskkond: Hübriidne,
mobiilne ja igalpool õppimist võimaldav
– Hajutatud õpikeskkondadest koosnev
– Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi
siduv hübriidreaalsus
– Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel
– Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt
akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused
11. Metafoorid kui disaini tööriistad
Sageli muutuvad õppimisteooriate printsiibid
mõistetavaks “metafooride” ja konkreetsete näidete,
rakenduslike õpi- või õppedisainide kaudu.
– Honda autotööstuse uute linnamudelite disainimisel
toetuti arendajate poolt välja pakutud metafooridele.
– Metafoor, ideaalse olukorra kirjeldamiseks: Kui auto
oleks elusolend, kuidas toimuks tema evolutsioon?
– Arutelu metafoori üle lõi uue sobiva metafoori, mis toetas
disainiprotsessi ja uue auto sündi.
– Metafoor ideaalse auto disainimiseks: “Inimesele
maksimum, masinale miinimum”.
– See metafoor toetas arendajate uskumust, et ideaalne auto
peaks arvestama inimese-auto vahelisi suhteid.
12. Metafoorid kui disaini tööriistad
• “Pika poisi” metafoor (auto, mis kasvab
kõrgusesse, mitte pikkusesse) aitas Hondal luua
uue linnaautode prototüübi.
Lingvist George Lakoff ja
filosoof Mark Johnson
defineerivad metafoori
olemust raamatus “Metaphors
We Live By”:
Metafoor on kujund, mille abil
me mõistame ja kogeme ühte
tüüpi asju või olukordi teiste
kujundite abil.
13. Metafoorid kui disaini tööriistad
• Nonaka and Takeuchi (1995) tõid eelneva
“autode evolutsiooni” näite oma raamatus
illustreerimaks vajadust teadvustamata
kogemuste nähtavaks ning formaliseerituks
muutmise järele, mille üle saab arutleda ja
mida kasutada disainiprotsessis.
Nonaka I. & Takeuchi H., “The
Knowledge-Creating Company”, Oxford
University Press, 1995.
14. Millised on teie metafoorid
õppimisest?
• Õppimine on…..
• Milliseid õppimisteooria elemente metafoorid
kajastavad?
• Milliseid metafoore on kasutatud
õppimisteooriate illustreerimiseks?
15. Millised õppimisteooriad on
vanasõnade taga?
Eesti vanasõnu
• Harjutus teeb meistriks.
• Kes õpib, see ka teab.
• Tarkust ei saa kulbiga päha tõsta.
• Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis.
• Töö õpetab tegijat.
• Töö õpetab iseennast.
• Inimene õpib hällist kunni hauani.
16. Mida metafoorid kirjeldavad?
• Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi
õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisaldab
kirjelduste kogumi selle kohta,
• mis algatab õppimise,
• kuidas õppimise protsess toimub ja
• mis on õppimise tulemus "
(Driscoll, 1994, lk 9).
Kes õpib Vahendaja Protsess Tulemus
17. Kes õpib Vahendaja Protsess Tulemus
Biheiviorism indiviid aju kui “must kast” reaktsiooni käitumismustri
tuutor kui treenija tugevdamine muutus
Kognitivism aju kui “arvuti” infotöötlus individuaalne
indiviid
aju kui “mahuti” teadmise teadmine
arvuti kui treenija omandamine
Konstruktivism indiviid autentne teadmiste individuaalne
situatsioon konstrueerimine teadmine
kogemuslik,
avastuslik, uuriv jagatud teadmine,
rühm tuutor kui toetaja õppimine
intersubjektiivsus
ja vahendaja dialoog ja
läbirääkimised
Sotsiaal- indiviid vabalt triiviv teadmiste individuaalne ja
konstruktivism teadmus loomine jagatud teadmine
rühm
praktikakogukond igalpool õppimine osalemine teadmusartifakt
üksteiselt õppimine tegevusest kogukonnapraktika
sotsiaalne võrgustik
“Sellist meistriks” õppimine
sotsiaalne kapital
18. Mayeri õppimise 3 metafoori
Viimase 100 aasta jooksul on õppimise ja õpidisaini teooriad
toetunud kolmele õppimise metafoorile Mayer, 1996 :
1900-1950 õppimine kui reaktsiooni
tugevdamine (response strenghtening),
drillimine
ÕPETAJA JAGAB KIITUST JA KARTISTUSI MILLELE
õpikud ÕPILANE REAGEERIB SOOVITUD KÄITUMISEGA
1960-1970 õppimine kui infotöötlus
(information processing)
ÕPETAJA EDASTAB INFOT JA suunatud uurimus
ÕPILANE VÕTAB VASTU arutelud
1980-1990 õppimine kui teadmiste
konstrueerimine
(knowledge construction). ÕPETAJA SUUNAB JA ÕPILANE KONSTRUEERIB TEADMISI
19. Skinneri “Musta kasti” metafoor
Skinner tutvustas biheivioristlikku õppimisteooriat
iseloomustavat “musta kasti” metafoori õppimise kohta
järgmiselt: Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub
inimese peas e. “mustas kastis”, me saame vaid teatud
reaktsioone esile kutsuda ja jälgida õppija käitumist.
20. Ausubeli “Aju kui arvuti” metafoor
Ausubel jt. tutvustasid õppimise metafoorina arvutit, millel
on sisendid ja väljundid ning milles toimuvad teatud
protsessid info kodeerimise ning meenutamise näol.
Lachman ja Butterfield (1979) selgitavad “arvuti” kui
õppimise analoogi ideed järgmiselt: arvutite sisendid on
sümbolilised, arvutis info dekodeeritakse ja tehakse selle
alusel otsuseid, misjärel väljastatakse uus info sümbolilisel
kujul; sama toimub ka inimese info
õppimisel, kus info kodeerimisel
toimuvad teatud seesmised reaktsioon
infotöötlusoperatsioonid, mille
kaudu infot tõlgitakse kuni järgneb
väline reaktsioon.
21. “Teadmise omandamise” metafoor
• “Teadmise omandamise” metafoor
esindab vaatekohta, mille järgi õppimine
on peamiselt hästi-organiseeritud
teadmisstruktuuride loomine, mis
võimaldavad interakteeruda
probleemsituatsioonide oluliste
aspektidega.
• Teadusliku teadmise omandamine toimub läbi
kontseptuaalse muutuse, mille käigus intuitiivsed
teadmised asendatakse teaduslikult korrektse
teadmisega.
• “Teadmise omandamise” metafoor tugineb
tavaarusaamale ajust kui teadmiste “mahutist”,
milles õppimine on mahuti täitmise protsess
(Bereiter, 2002).
22. “Teadmise loomise” metafoor
Scardamalia and Bereiter (1994)
• “Teadmise loomine” on metafoor, mis rõhutab et
teadmise loomine on ühine protsess mille käigus
luuakse kontseptuaalseid artifakte (nt. plaane,
teooriaid, ideid ehk kultuurilist teadmist).
• Bereiter eristab õppimist, mis toimub indiviidi peas
ja teadmise loomist, mis toimub väljaspool indiviide
nn. teooriate ja ideede maailmas.
Bereiter, C. (2002). Education and Mind in
the Knowledge Age
Saadaval ka TÜ Raamatukogu lugemissaalis
23. “Avastuse” metafoor
• Avastusõpe põhineb
“Ahhaa! elamuse” muutmisel
õppemeetodiks.
• Dewey: “On vaja luua otsene seos tegelike
uurimuslike kogemuste vahel, mis viivad avastusteni
ja õppimise protsessi vahel ".
• Bruner: “Õpilased õpivad läbi avastuse, kus õppija on
probleemide lahendaja kes interakteerub
keskkonnaga, et testida oma hüpoteese ja luua
üldistusi ning teooriaid”
24. “Kogemusliku õppe” metafoor
• Kolb: Õppimise allikaks on isiklikud kogemused
• Õppimise käigus muudame me oma kogemused
teadmisteks, oskusteks hoiakuteks ja väärtushinnanguteks
• Järelemõtlemine aitab vahetuid kogemusi formaliseerida
• Formaliseeritud
teadmised tuleb
läbi proovida ja
need võimaldavad
meil kogeda midagi
uut et taaskäivitada
õppimise tsükkel
26. “Ankurdamise” metafoor
• John Bransford ja Cognition & Technology Group
Vanderbilt’i Ülikoolis (CTGV): Ankurdatud
instruktsioonid on haridustehnoloogia üheks
peamiseks paradigmaks
• Õppimise ja õpetamise tegevused tuleb disainida
Teadmised ja oskused
e. ankurdada teatud
autentsetesse juhtumitesse või
probleemolukordadesse.
27. “Läbirääkimiste” metafoor
Sotsiaal-konstruktivistlikku õppimist kirjeldab nn.
“läbirääkimiste” metafoor (Mayer,1996).
Selle kohaselt sünnib teadmine dialoogi kaudu, mille
käigus dialoogis olijad
loova nn. intersubjektiivse
teadmise üksteise
teadmisest, mis teeb
võimalikuks nii
individuaalse muutuse
kui ka ühise tegevuse
intersubjektiivse teadmuse
alusel.
28. “Osalemise” metafoor
• Situatiivset sotsiaal-kontsruktivistlikku õppimist on
kirjeldatud ka“ osalemise” metafoori kaudu, mille kohaselt
kuuluvad õppijad praktikakogukondadesse, kellele on
omased teatud kogukonnaspetsiifilised teadmised ja
praktikad (Lave ja Wenger).
• Õppimine praktikakogukonnas toimub liikmetelt õppimisel,
mille käigus uued liikmed liiguvad
aja jooksul praktikakogukonna perifeeriast
selle tuumikusse ja muutuvad ise
kogukonnateadmise ja oskuste jagajaks.
• Taju ja teadmine on hajutatud indiviidide
vahele ning neid ümbritsevasse keskkonda,
õppimine toimub üksnes seoste kaudu
õpikogukonna teadmusvõrgustikus selle
poolt defineeritud keskkonnas, kus leiduvad
teatud sotsiaalsed ja reaalsed artifaktid.
29. “Risoomi” metafoor
• Risoomi metafooriga kirjeldatakse mõtlemise, teadmiste,
kultuur ja keele paljusust ja lõputut seotust, mis on
iseloomulk sotsiaal-konstruktivistlikule õppimisele.
• Erinevalt puude juurtest, kus areng sõltub mingi ühe punkti
olemasolust, milline kõike kontrollib ja kuhu edasiminekuks
peab ikka ja jälle tagasi tulema,
on risoomil palju ühinemispunkte ..
risoomil puuduvad algus
ja lõpp, ta on alati poolel teel,
kahe punkti vahel, olles vaheolend...
risoom väljendab allianssi,
ühendust, tema motoks on
...ja veel…ja veel…ja veel…
Gilles Deleuze and Felix Guattari: "Rhizome" (1976), “A Thousand Plateaus” (1980)
30. Steven Weinbergi “vabalt
triivimise” (free-floating) metafoor
Konstruktivismi on tutvustatud “vabalt triivimise”
metafoori abil, sest mängureeglid individuaalse teadmise
konstrueerimiseks ja selle saavutamise teekond on
määratlematud.
“Vabalt triiviva” teadmise ideed
on viimasel ajal hakatud
kasutama ka e-õppes,
kirjeldamaks teadmuse
haldamist: “see on elukas,
mis kombineerib e-õppe praktikaid ja “vabalt triivivat”
teadmust, mida õppivad organisatsioonid oma tegevuse
käigus püüavad ja jagavad (Barron, 2000)”
31. “Igalpool õppimise” metafoor
Mobiilne õppimine
seostub võimalusega
õppida kõikjal ja igal
ajal.
Ubiquity is the ability to be present everywhere or at
several places at once. The term is derived from Latin ubique
which means everywhere. Wikipedia
32. “Teadmise kui tegevussüsteemi”
metafoor
Engeström, 1999
• Inimese tegevust vahendavad kontseptuaalsed ja
materiaalsed artifaktid, mida inimesed kasutavad.
• Inimesed sõnastavad oma tegevussüsteemi
(activity system) pidevalt ümber jagatud
artifaktidega toimuva ühise tegevuste alusel,
tegevussüsteemi muutudes muutuvad ka inimeste
motiivid ja artifaktid.
• Teadmine asub alati tegevuspraktikates, mida me
tegevuse käigus loome, vastupidiselt arusaamisele,
et teadmine asub meie peas.
34. Metafoorid e-keskkonna disainis
• “ruumi metafoor” on
seotud arvutikeskkonnas
kujunevate virtuaalsete
aladega
• “õpiprotokolli metafoor”
on seotud dialoogiaktide
teooriaga
• “õppimisvõrgustiku”
metafoor seondub
teadmise oletatava
võrgustikulaadse
olemusega Õpidisainis kasutatakse metafoore
sageli disaini ehituskividena.
35. Õppimisteooriate seostamine
õpidisainidega
• Paljude haridustehnoloogiliste õpi- või
õppedisainide autorid väidavad, et vastav disain
toetab ühte või teist õppimiskäsitlust (nt. on
konstruktivistlik), samas puuduvad
põhjendused, millel selline väide tugineb.
• Conole et al., 2004 pakuvad oma artiklis välja
mudeli, kuidas seostada õppimisteooriat õpi- või
õppedisaini tehniliste ja õppijatega seotud
aspektidega.
36. Õppimisteooriate seostamine
õpidisainidega, Conole et al., 2004
• Mudeli loomisese etapid:
1. Õppimisteooriate ülevaatamine.
2. Sarnaste karakteristikute leidmine, mis on
iseloomulikud kõigile õpiteooriatele
3. Karakteristikute alusel mudeli koostamine
õppimisteooriate seostamiseks õpidisainiga.
4. Õppimisteooriate kaardistamine mudeli abil
5. Mudeli praktiline kontrollimine erinevate
õpidisainide ning nendega seotud õpitegevuste
ja ressursside seostamiseks õppimisteooriatega
37. Õppimisteooriate seostamine
õpidisainidega
Mudeli kasutusvõimalused:
• Toimib kui kirjeldav
raamistik teooria
karakteristikute mõistmiseks
• Võimaldab praktikutel oma
õpetamistegevust ja
õppekavasid hinnata ja
paremini välja arendada
seotuna õppimisteooriatega
• Töötab õppimisteooriate Õppimise protsessi mudel on:
õpidisainidega seostamise Individuaalne-Sotsiaalne
Kogemuslik-Informatiivne
vahendina
Teadvustav-Teadvustamata
38. Õpitegevuste seostamine
õppimisteooriaga
Individuaalne-sotsiaalne Kogemuslik-informatiivne Teadvustav-Teadvustamata
x x x
Seminar
Online-diskussioon
Jututoa vestlus
Mõistekaardi koostamine Informatiivne
Loeng
Veebiotsing
Tutoorial Teadvustav
Test
Diskussioon tuutoriga
Sotsiaalne
Uurimus mudeliga
39. “Lubavused” haridustehnoloogias
(Greeno)
• Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances)
terminit hakatud kasutama kirjeldamaks
keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid
omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste
läbiviimist (Greeno, 1994).
• Keskkonna õppimist võimaldavaid lubavusi ei
saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega
interakteerub.
40. Affordances and effectivities
(Gibson)
• Keskkonnal on stabiilsed lubavused
(affordances), mis võimaldavad mingil olendil,
kellel on teatud lubavusi aktiveerivad omadused
(effectivities) selles keskkonnas efektiivselt
tegutseda (Gibson, 1977).
Kurg rebasel külas
41. Õpikeskkonna “lubavused”
õppijale ja haridustehnoloogile
Kuidas kohanduda, et
õpikeskkonna lubavusi
maksimaalselt rakendada?
Õpi- või õppedisaini looja näeb sageli teisi lubavusi kui õppija
42. Seminariks
• Praktiline töö – etteantud õpikeskkonna lubavuste
hindamine Lickert’i skaalal küsimustikuga.
• Tutvu seminari artiklitega ja leia vastus küsimusele:
Mil määral saab disaini looja arvestada, et õpi- või
õppedisaini sisse planeeritud pedagoogilised
funktsionaalsused alati ilmnevad?
• Kui kõik kursusel osalejad on oma hinnangu
andnud, teeb igaüks kirjalikult järelduse küsimustiku
andmete põhjal (10 lauset).
43. Seminariks
• G. Conole, M.Dyke, M. Oliver, J. Seale
(2004). Mapping pedagogy and tools for
effective learning design. Computers &
Education 43,17–33
• http://www.tlu.ee/~kpata/
haridustehnoloogiaTLU/
toolsandtheories.pdf
