SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  35
MAAILM KAHE SÕJA VAHEL
ajalugu
Kristina Pint
Mustvee Gümnaasium
12.Klass
2011
PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING

 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles
  osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või
  diplomaatlised suhted katkestanud riiki
 Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja
  Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele
 Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i
  rahuleping(28.juuni 1919)
 Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma
  territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge
  100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei
  tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka
  maksma reparatsioone võitja riikidele
 Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari,
  Bulgaaria ja Türgiga
 Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid
  otsuseid vastu ei võetud
 Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset
  ebaõiglust
 Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri

 1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai
  Mustafa Kemal
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL
 Pinged säilivad
 Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid

 Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal

 Ungari polnud ka tingimustega rahul

 Kaotajaks pidas end ka Venemaa

 1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos
  Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu
 Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud
  riikidest kõige vähem rahul tulemustega
SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS
 Majandus ei elavnenud
 Kasvas tööpuudus

 Saksamaal olid kõige keerulisemad
  majandusprobleemid(reparatsioonide maks)
 Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus
  raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti
 Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu
  Euroopa majanduse arengule
ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
KOMINTERN
 1919.a moodustati Moskvas maailma
  kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik
  Internatsionaal ehk Komintern
 Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele
  sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja
  ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele
 Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui
  vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi
  diktatuur“
 Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes
  Euroopa riigis
 1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis

 Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil
  maailmarevolutsiooni käivitada
 Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis
  Saksamaal esialgu läbi kukkus
 Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine

 1922.a tulid fašistid Itaalias võimule

 Neid juhtis Benito Mussolini
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD
 1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju,
  seoses majandusliku tõusuga
 Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi
  ettepanekul kergendati sakslaste
  reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise
  tähtaega
 1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire
  majanduskasv
 Majandus püsis mõnda aega tõusuteel

 Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult
  teatud aladel
RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS
1920.AASTATEL
 1925.a lõpul toimus Locarno konverents
 Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia,
  Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa
 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades
  Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri
 Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu
  ajastule
 1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma
  sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla
  15 riiki, hiljem lisandus veel 48
 Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
 1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks
 Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses
  ületootmisega
 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika,
  müües väärtpabereid, mille hinnad langesid
  kohutava kiirusega
 Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma
  varandusest
 Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja
  kaugemalegi
Põhjused:
 Ületootmine

 Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei suudetud
  tagasi maksta
 Valitsuste vead kriisi ajal

Tagajärjed:
 Tööpuudus

 Nälg ja rahulolematus

 Keskklass vaesus

 Inimesed kaotasid kodud ja varandused

 Tootmise langus

 Uus tööpuudus
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA
VAHEL

 Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja
  järel
 Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale
  demokraatlikud riigid
 Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus
  ka naistel
 Mitmes riigis ei osutunud demokraatia
  jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike
  traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade
  arenematus
DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD
 Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism
 20.saj hakkasid konservatiivid tegelema
  majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi
  mitte sekkumine majandusellu
 Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna
  huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine
 Töölistele valimisõiguse andmine suurendas
  pahempoolsete toetajaskonda
 Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
 Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti
 Kasvas kodaniku jõukus

 Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise keeld),
  mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol)
 Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks

 Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover,
  kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas
  vaba ettevõtluse tähtsust
 1929.a algas majanduskriis
 Massiline vaesumine

 1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano
  Roosvelt
 Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis
  pidi kiirendama kriisist välja tulemist
 Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute
  suurendamine
 J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve tasakaalust
  välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni
 Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu,
  suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga
Tähtsamad reformid olid:
 Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd

 Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva maksimaalne
  pikkus
 Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha, pension ja
  vaestele toetused
 Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud

 Riigi kontroll panganduse üle

 1933.a majanduskriisist ülesaamine

 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt

 Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale
  hoidmine
INGLSIMAA
 Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha
 Tähtsus maailmamajanduses kahanes

 Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele
  tehnoloogiatele ja tööstusharudele
 1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik

 Tööpuudus püsis kõrgel

 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis
  tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus
 Olukord oli ikkagi stabiilne

 Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini

 1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda
  Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks
 1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine

 1931.a-l Westminsteri statuud
PRANTSUSMAA
 Sõja võitjariik
 Majanduse arengu tugev tõuge

 Võimsad investeeringud purustatud alade
  ülesehitamisse
 Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides

 Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda
  tööstusriik
 Polnud aga stabiilseid parteisid

 Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas
  pahameelt
 Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis
 1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike
  erakondadega
 Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa
  tähtsaim suurvõim
 Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud

 1930.a-l NSV Liiduga koostöö
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA
SAKSAMAA
 Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused
Diktatuuride tekke põhjused:
 Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate
  rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
 Pettumine Versailles´süsteemis

 Pettumine demokraatlikus riigikorralduses

 Majanduslikud raskused
AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID
 Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese
  rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus
  piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte
  mõjutada
 Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel
  juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse
  inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva
FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS
  Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias
 Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes

 Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid,
   streikide ja väljaastumistega
 Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu
   fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia
 1922.a sai Mussolini peaministriks:

likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati
üheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla
 Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK
SAKSAMAAL
 Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga
  rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku
  Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf
  Hitler
 1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti
  maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma
  programmi tutvustava teose „Mein Kampf“
 Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt
  tulevikku
 Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid
  suurt toetust haarata
 Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära
  kasutada ka kommunistid
 1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim
  saadikurühm
 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada

 Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga
  võimu enda kätte koondada
 Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
HITLERI SAKSAMAA
 Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike
  institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende
  asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve
 Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine

 Algas aktiivne juutide tagakiusamine

 Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida
  juhtis kaastööline Heinrich Himmler
 SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo

 Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja
  Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
AUTORITAARSED RIIGID
 Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike
 Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga

 Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal

 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas

 1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu

 Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis
  ülemaailme majanduskriis
ELUOLU JA KULTUUR
Maailmasõja järellainetused
 Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm tuleb
  parem
 Paremat maailma aga ei kerkinud

 Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fašism
  ja Saksamaa rahutud olud
 Majanduse kosumine aitas kaasa optimistlikumale
  ellusuhtumisele
KERGEMEELSED 1920.AASTAD
 Sõjakoleduste unustamine
 Loobuti jäigast viktoriaanlikusest kombekusest

 Naiste õigused ja võimalused laienesid

 Kommete liberaliseerumine

 Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond, kuigi käidi
  kaasas kunsti, teaduse ja moega
 Mood- frivoolne

 Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin oma
  komöödiatega
 Tänavale ilmus üha enam autosid
 Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-dnal
  aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga
  pered
 Levis džässmuusika

 Võeti kasutusele raadio
OTSINGUD JA SAAVUTUSED
 Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus
 Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja
  originaalitsevaid kunstnikke
 1920.a-il saavutas oma lae palju maailmakuulsaid
  kirjanikke
 Sürrealism- rahulolematus

 Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks jäänud
  maailm
 Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud
  suudab painutada valguskiiri, universum paisub
TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVAD
KULTUURIELLU

 1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV
  Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja
  deformeerimise teele
 1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel
  kümnendil see kadus)
 Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav
  meetod
 Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei
  teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu)
 NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära

 Sarnane protsess algas ka Saksamaal
1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED
 1930ndad algasid majanduskriisiga
 Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja rahulikud
  meeleolud
 -ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes

 Filmile juurde sünkroone heli

 Loodi uus filmikeel

 Muusikali jõudmine kinolinale

 Teine uus žanr dokumentaalfilm
 Arhitektuuris internatsionaalne stiil
 Leiutistest tsellofaan ja nailon

 1930ndate lõpul- värvifilm

 1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil
  õnnelikult Atlandi ookeani
 Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus
AITÄH TÄHELEPANU EEST!

Contenu connexe

Tendances

Tendances (20)

KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDa
 
Talurahvaseadused
TalurahvaseadusedTalurahvaseadused
Talurahvaseadused
 
Külm sõda
Külm sõdaKülm sõda
Külm sõda
 
Eesti Ii MaailmasõJa Ajal
Eesti Ii MaailmasõJa AjalEesti Ii MaailmasõJa Ajal
Eesti Ii MaailmasõJa Ajal
 
Vietnam ja Praha
Vietnam ja PrahaVietnam ja Praha
Vietnam ja Praha
 
Demokraatia
DemokraatiaDemokraatia
Demokraatia
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjed
 
9ajal22092010
9ajal220920109ajal22092010
9ajal22092010
 
Maailm esimese maailmasõja eel I
Maailm esimese maailmasõja eel  IMaailm esimese maailmasõja eel  I
Maailm esimese maailmasõja eel I
 
13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia
 
9ajal15092010
9ajal150920109ajal15092010
9ajal15092010
 
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastail
 
12 Kl Kordamine Pingelõdvendus,Vastaseisu Lõpp
12 Kl Kordamine  Pingelõdvendus,Vastaseisu Lõpp12 Kl Kordamine  Pingelõdvendus,Vastaseisu Lõpp
12 Kl Kordamine Pingelõdvendus,Vastaseisu Lõpp
 
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamineSaksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamine
 
Pariisi rahukonverentsist põhikoolile
Pariisi rahukonverentsist põhikoolilePariisi rahukonverentsist põhikoolile
Pariisi rahukonverentsist põhikoolile
 
Rahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine EestisRahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine Eestis
 
II Maailmasõda
II MaailmasõdaII Maailmasõda
II Maailmasõda
 
Kodanikuühisk11
Kodanikuühisk11Kodanikuühisk11
Kodanikuühisk11
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Riik ja turumajandus
Riik ja turumajandusRiik ja turumajandus
Riik ja turumajandus
 

Similaire à Maailm kahe maailmasõja vahel

11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia EestiLiia Vijand
 
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii msLiia Vijand
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmliisupet123
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSNatalja Dovgan
 
Jakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurJakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurKeidy Pukk
 
Jakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurJakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurKeidy Pukk
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmleydy12
 
Demokraatlik Maailm PäRast Ii Ms
Demokraatlik Maailm PäRast Ii MsDemokraatlik Maailm PäRast Ii Ms
Demokraatlik Maailm PäRast Ii MsDagmar Seljamäe
 
Pt3_kp11laj1
Pt3_kp11laj1Pt3_kp11laj1
Pt3_kp11laj1kristel84
 
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985Ladina Ameerika Riigid 1955 1985
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985Sigrid Pirnipuu
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonKatri Silla
 
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8AB
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8ABPrantsuse revolutsiooni põhjused 8AB
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8ABMihhail Sorokin
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDakudisiim
 

Similaire à Maailm kahe maailmasõja vahel (20)

11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailm
 
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailm
 
9ajal24092010
9ajal240920109ajal24092010
9ajal24092010
 
9ajal29092010
9ajal290920109ajal29092010
9ajal29092010
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MS
 
Jakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurJakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuur
 
Jakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuurJakobiinide diktatuur
Jakobiinide diktatuur
 
8ajal24112010
8ajal241120108ajal24112010
8ajal24112010
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailm
 
Demokraatlik Maailm PäRast Ii Ms
Demokraatlik Maailm PäRast Ii MsDemokraatlik Maailm PäRast Ii Ms
Demokraatlik Maailm PäRast Ii Ms
 
Kommunism
KommunismKommunism
Kommunism
 
Pt3_kp11laj1
Pt3_kp11laj1Pt3_kp11laj1
Pt3_kp11laj1
 
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985Ladina Ameerika Riigid 1955 1985
Ladina Ameerika Riigid 1955 1985
 
9ajal17092010
9ajal170920109ajal17092010
9ajal17092010
 
Hiina
HiinaHiina
Hiina
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
 
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8AB
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8ABPrantsuse revolutsiooni põhjused 8AB
Prantsuse revolutsiooni põhjused 8AB
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDa
 

Maailm kahe maailmasõja vahel

  • 1. MAAILM KAHE SÕJA VAHEL ajalugu Kristina Pint Mustvee Gümnaasium 12.Klass 2011
  • 2. PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING  18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatlised suhted katkestanud riiki  Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele  Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping(28.juuni 1919)  Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka maksma reparatsioone võitja riikidele
  • 3.  Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga  Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid otsuseid vastu ei võetud  Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset ebaõiglust  Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri  1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai Mustafa Kemal
  • 4. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL  Pinged säilivad  Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid  Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal  Ungari polnud ka tingimustega rahul  Kaotajaks pidas end ka Venemaa  1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu  Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega
  • 5. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS  Majandus ei elavnenud  Kasvas tööpuudus  Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid(reparatsioonide maks)  Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti  Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule
  • 6. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN  1919.a moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern  Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele  Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“
  • 7.  Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis  1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis  Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada  Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus  Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine  1922.a tulid fašistid Itaalias võimule  Neid juhtis Benito Mussolini
  • 8. UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD  1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju, seoses majandusliku tõusuga  Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega  1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire majanduskasv  Majandus püsis mõnda aega tõusuteel  Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel
  • 9. RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920.AASTATEL  1925.a lõpul toimus Locarno konverents  Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa  Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri  Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule  1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48  Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida
  • 10. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933  1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks  Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses ületootmisega  29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega  Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma varandusest  Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi
  • 11. Põhjused:  Ületootmine  Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta  Valitsuste vead kriisi ajal Tagajärjed:  Tööpuudus  Nälg ja rahulolematus  Keskklass vaesus  Inimesed kaotasid kodud ja varandused  Tootmise langus  Uus tööpuudus
  • 12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL  Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel  Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid  Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus ka naistel  Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus
  • 13. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD  Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism  20.saj hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu  Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine  Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda  Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
  • 14. AMEERIKA ÜHENDRIIGID  Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti  Kasvas kodaniku jõukus  Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol)  Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks  Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust
  • 15.  1929.a algas majanduskriis  Massiline vaesumine  1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano Roosvelt  Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist  Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine  J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni  Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu, suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga
  • 16. Tähtsamad reformid olid:  Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd  Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus  Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha, pension ja vaestele toetused  Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud  Riigi kontroll panganduse üle  1933.a majanduskriisist ülesaamine  1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt  Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale hoidmine
  • 17. INGLSIMAA  Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha  Tähtsus maailmamajanduses kahanes  Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele  1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik  Tööpuudus püsis kõrgel  1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
  • 18.  1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus  Olukord oli ikkagi stabiilne  Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini  1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks  1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine  1931.a-l Westminsteri statuud
  • 19. PRANTSUSMAA  Sõja võitjariik  Majanduse arengu tugev tõuge  Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitamisse  Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides  Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda tööstusriik  Polnud aga stabiilseid parteisid  Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas pahameelt
  • 20.  Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis  1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike erakondadega  Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim  Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud  1930.a-l NSV Liiduga koostöö
  • 21. DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA  Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused Diktatuuride tekke põhjused:  Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu  Pettumine Versailles´süsteemis  Pettumine demokraatlikus riigikorralduses  Majanduslikud raskused
  • 22. AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID  Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada  Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva
  • 23. FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS  Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias  Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes  Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid, streikide ja väljaastumistega  Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia  1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati üheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla  Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
  • 24. NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL  Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler  1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose „Mein Kampf“  Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku  Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid suurt toetust haarata
  • 25.  Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid  1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm  1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada  Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada  Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
  • 26. HITLERI SAKSAMAA  Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve  Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine  Algas aktiivne juutide tagakiusamine  Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler  SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo  Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
  • 27. AUTORITAARSED RIIGID  Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike  Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga  Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal  1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas  1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu  Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailme majanduskriis
  • 28. ELUOLU JA KULTUUR Maailmasõja järellainetused  Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm tuleb parem  Paremat maailma aga ei kerkinud  Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fašism ja Saksamaa rahutud olud  Majanduse kosumine aitas kaasa optimistlikumale ellusuhtumisele
  • 29. KERGEMEELSED 1920.AASTAD  Sõjakoleduste unustamine  Loobuti jäigast viktoriaanlikusest kombekusest  Naiste õigused ja võimalused laienesid  Kommete liberaliseerumine  Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond, kuigi käidi kaasas kunsti, teaduse ja moega  Mood- frivoolne  Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin oma komöödiatega
  • 30.  Tänavale ilmus üha enam autosid  Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-dnal aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga pered  Levis džässmuusika  Võeti kasutusele raadio
  • 31. OTSINGUD JA SAAVUTUSED  Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus  Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja originaalitsevaid kunstnikke  1920.a-il saavutas oma lae palju maailmakuulsaid kirjanikke  Sürrealism- rahulolematus  Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks jäänud maailm  Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, universum paisub
  • 32. TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVAD KULTUURIELLU  1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja deformeerimise teele  1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel kümnendil see kadus)  Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav meetod  Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu)  NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära  Sarnane protsess algas ka Saksamaal
  • 33. 1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED  1930ndad algasid majanduskriisiga  Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja rahulikud meeleolud  -ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes  Filmile juurde sünkroone heli  Loodi uus filmikeel  Muusikali jõudmine kinolinale  Teine uus žanr dokumentaalfilm
  • 34.  Arhitektuuris internatsionaalne stiil  Leiutistest tsellofaan ja nailon  1930ndate lõpul- värvifilm  1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani  Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus