1. MAAILM KAHE SÕJA VAHEL
ajalugu
Kristina Pint
Mustvee Gümnaasium
12.Klass
2011
2. PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING
18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles
osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või
diplomaatlised suhted katkestanud riiki
Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja
Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele
Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i
rahuleping(28.juuni 1919)
Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma
territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge
100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei
tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka
maksma reparatsioone võitja riikidele
3. Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari,
Bulgaaria ja Türgiga
Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid
otsuseid vastu ei võetud
Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset
ebaõiglust
Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri
1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai
Mustafa Kemal
4. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL
Pinged säilivad
Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid
Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal
Ungari polnud ka tingimustega rahul
Kaotajaks pidas end ka Venemaa
1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos
Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu
Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud
riikidest kõige vähem rahul tulemustega
5. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS
Majandus ei elavnenud
Kasvas tööpuudus
Saksamaal olid kõige keerulisemad
majandusprobleemid(reparatsioonide maks)
Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus
raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti
Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu
Euroopa majanduse arengule
6. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
KOMINTERN
1919.a moodustati Moskvas maailma
kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik
Internatsionaal ehk Komintern
Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele
sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja
ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele
Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui
vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi
diktatuur“
7. Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes
Euroopa riigis
1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis
Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil
maailmarevolutsiooni käivitada
Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis
Saksamaal esialgu läbi kukkus
Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine
1922.a tulid fašistid Itaalias võimule
Neid juhtis Benito Mussolini
8. UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD
1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju,
seoses majandusliku tõusuga
Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi
ettepanekul kergendati sakslaste
reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise
tähtaega
1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire
majanduskasv
Majandus püsis mõnda aega tõusuteel
Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult
teatud aladel
9. RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS
1920.AASTATEL
1925.a lõpul toimus Locarno konverents
Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia,
Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa
Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades
Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri
Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu
ajastule
1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma
sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla
15 riiki, hiljem lisandus veel 48
Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida
10. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks
Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses
ületootmisega
29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika,
müües väärtpabereid, mille hinnad langesid
kohutava kiirusega
Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma
varandusest
Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja
kaugemalegi
11. Põhjused:
Ületootmine
Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei suudetud
tagasi maksta
Valitsuste vead kriisi ajal
Tagajärjed:
Tööpuudus
Nälg ja rahulolematus
Keskklass vaesus
Inimesed kaotasid kodud ja varandused
Tootmise langus
Uus tööpuudus
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA
VAHEL
Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja
järel
Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale
demokraatlikud riigid
Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus
ka naistel
Mitmes riigis ei osutunud demokraatia
jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike
traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade
arenematus
13. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD
Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism
20.saj hakkasid konservatiivid tegelema
majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi
mitte sekkumine majandusellu
Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna
huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine
Töölistele valimisõiguse andmine suurendas
pahempoolsete toetajaskonda
Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
14. AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti
Kasvas kodaniku jõukus
Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise keeld),
mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol)
Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks
Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover,
kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas
vaba ettevõtluse tähtsust
15. 1929.a algas majanduskriis
Massiline vaesumine
1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano
Roosvelt
Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis
pidi kiirendama kriisist välja tulemist
Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute
suurendamine
J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve tasakaalust
välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni
Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu,
suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga
16. Tähtsamad reformid olid:
Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd
Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva maksimaalne
pikkus
Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha, pension ja
vaestele toetused
Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud
Riigi kontroll panganduse üle
1933.a majanduskriisist ülesaamine
1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt
Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale
hoidmine
17. INGLSIMAA
Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha
Tähtsus maailmamajanduses kahanes
Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele
tehnoloogiatele ja tööstusharudele
1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik
Tööpuudus püsis kõrgel
1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis
tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
18. 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus
Olukord oli ikkagi stabiilne
Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini
1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda
Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks
1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine
1931.a-l Westminsteri statuud
19. PRANTSUSMAA
Sõja võitjariik
Majanduse arengu tugev tõuge
Võimsad investeeringud purustatud alade
ülesehitamisse
Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides
Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda
tööstusriik
Polnud aga stabiilseid parteisid
Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas
pahameelt
20. Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis
1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike
erakondadega
Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa
tähtsaim suurvõim
Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud
1930.a-l NSV Liiduga koostöö
21. DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA
SAKSAMAA
Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused
Diktatuuride tekke põhjused:
Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate
rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
Pettumine Versailles´süsteemis
Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
Majanduslikud raskused
22. AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID
Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese
rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus
piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte
mõjutada
Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel
juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse
inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva
23. FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS
Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias
Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes
Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid,
streikide ja väljaastumistega
Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu
fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia
1922.a sai Mussolini peaministriks:
likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati
üheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla
Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
24. NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK
SAKSAMAAL
Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga
rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku
Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf
Hitler
1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti
maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma
programmi tutvustava teose „Mein Kampf“
Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt
tulevikku
Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid
suurt toetust haarata
25. Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära
kasutada ka kommunistid
1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim
saadikurühm
1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga
võimu enda kätte koondada
Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
26. HITLERI SAKSAMAA
Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike
institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende
asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve
Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine
Algas aktiivne juutide tagakiusamine
Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida
juhtis kaastööline Heinrich Himmler
SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo
Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja
Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
27. AUTORITAARSED RIIGID
Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike
Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga
Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal
1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas
1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu
Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis
ülemaailme majanduskriis
28. ELUOLU JA KULTUUR
Maailmasõja järellainetused
Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm tuleb
parem
Paremat maailma aga ei kerkinud
Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fašism
ja Saksamaa rahutud olud
Majanduse kosumine aitas kaasa optimistlikumale
ellusuhtumisele
29. KERGEMEELSED 1920.AASTAD
Sõjakoleduste unustamine
Loobuti jäigast viktoriaanlikusest kombekusest
Naiste õigused ja võimalused laienesid
Kommete liberaliseerumine
Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond, kuigi käidi
kaasas kunsti, teaduse ja moega
Mood- frivoolne
Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin oma
komöödiatega
30. Tänavale ilmus üha enam autosid
Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-dnal
aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga
pered
Levis džässmuusika
Võeti kasutusele raadio
31. OTSINGUD JA SAAVUTUSED
Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus
Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja
originaalitsevaid kunstnikke
1920.a-il saavutas oma lae palju maailmakuulsaid
kirjanikke
Sürrealism- rahulolematus
Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks jäänud
maailm
Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud
suudab painutada valguskiiri, universum paisub
32. TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVAD
KULTUURIELLU
1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV
Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja
deformeerimise teele
1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel
kümnendil see kadus)
Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav
meetod
Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei
teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu)
NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära
Sarnane protsess algas ka Saksamaal
33. 1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED
1930ndad algasid majanduskriisiga
Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja rahulikud
meeleolud
-ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes
Filmile juurde sünkroone heli
Loodi uus filmikeel
Muusikali jõudmine kinolinale
Teine uus žanr dokumentaalfilm
34. Arhitektuuris internatsionaalne stiil
Leiutistest tsellofaan ja nailon
1930ndate lõpul- värvifilm
1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil
õnnelikult Atlandi ookeani
Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus