2. Aidu karjäär on Eesti
Energia tütarettevõttele
Eesti Energia
Kaevandused AS kuuluv
1974. a tööd alustanud
pealmaakaevandus.
Põlevkivitoodang on
~2,4 milj t aastas, kuid
varude ammendumise
tõttu kaevandus suletakse
2012. a lõpuks.
3. Kui põlevkivikarjääri pumbad
seisma jäetakse, algab
kaevandatud alades
üleujutus. Kõrgeimaks
punktiks jääks merepinnast
~70m kõrgusel asuv
tehismägi.
4. 1956. aastal alustati
Balti Elektrijaama
ehitusega.
30. dets 1959 aastal
käivitati esimene katel
ja turbiin.
1966. aastal alustati
Narva linna varustamist
soojusenergiaga.
8. Elektrit saame põlevkivist, töötlemise teel.
Kaevandusest tuleb umbes 67% põlevkivi
sisaldusega segu.
Tootmisprotsessi käigus lubjakivi eraldatakse.
Pärast elektrijaama jõudmist läbib põlevkivi erinevad
laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda lõpuks
vasarpurustiteni.
Vasarpurustites saadakse põlevkivi, mille tüki
läbimõõt on kuni 25 mm.
9. Enne purustisse jõudmist on näiteks
allmaakaevandustest saadud põlevkivitüki läbimõõt
kuni 300 mm ning pealmaakaevandusest saadud tüki
läbimõõt kuni 40 mm.
Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see
katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib
põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee.
Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi
veskites tolmuks.
10. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud
kuumus toodab aurukatlas veeauru.
Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline
energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis
toodab elektrienergiat.
Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV.
Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge
transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada
elektrikadusid.
Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
11. Elektrijaamad investeerivad suitsugaaside väävli- ja
lämmastikuheitest puhastamisse, et muuta põlevkivist
energia tootmine keskkonnasõbralikumaks ning
tagada tootmisvõimsuste säilimine ka pärast
keskkonnanõuete karmistumist
Praegu kasutatakse põlevkivituhka Eestis peamiselt
lisatoorainena teatud tsementide tootmisel ja
ehitusplokkide valmistamisel.
12. Alajaam – on ehitis mille sees on transformaator,
mis kas tõstab või langetab voolu tugevust ja pinget,
vastavalt vajadusele, et oleks võimalikult väike kadu
siis tõstetakse pinge kõrgeks.
Transformaator – on elektromagnetilisel
induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis
võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget
voolusagedust muutmata.
13. AS Silmet on Euroopa üks suurimaid haruldaste
metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid.
AS-i Silmet tootmine hõlmab kolme vabrikut:
Haruldaste muldmetallide vabrik, haruldaste metallide
vabrik ja metallurgiavabrik.
Muldmetallide aastatoodangu maht ulatub 3000
tonnini, haruldastel metallidel 700 tonnini.
14. Silmet on globaalne ettevõte-99% tootmises
kasutatavatest materjalidest ostetakse väljaspool
Eestit ja 99% toodangust müüakse välja.
On Eesti üks suurimaid teaduspõhiseid
kõrgtehnoloogilisi firmasid.
Silmeti analüütiline laboratoorium on Balti riikide
parim metallurgiaalal tegutsev labor.
15. Sillamäe heitvee bassein
Radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Ida-Viru
maakonnas. 40 ha suurusel territooriumil ~12 milj t
jäätmeid.
Hoidlat kasutatakse tootmisprotsessides tekkinud
jäätmete ladestamiseks (põlvkivitöötlemine,
uraanitootmine, haruldaste metallide ja –
muldmetallide tootmine).
16. Ei ole probleemiks ainult Eestis, sest ohtlik on
jäätmehoidlast leviv reostus.
Reostuse levimise kolm viisi:
o Sademed kannavad merre mürgiseid aineid.
o Suvel kuiva pealispinna tõttu leviv tolm.
o Radioaktiivsete gaasi radooni eraldus.
17. 1997. aastal asutatud ettevõte.
Põhitegevuseks preagu on puidupelleti tootmine.
Firma algusaastatel toodeti rohujahu.
Tehase tootmismaht on 105 000 tonni aastas.
Ettevõtte visiooniks on olla kvaliteetseima pelleti
kaubamärk.
18.
19. Saepurugraanul, graanul, puidugraanul, puidu pellet
ja pellet on üks ja see sama asi. Peamiselt kasutatakse
nimetust puidupellet.
FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik
biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja
höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
20.
21. (puupalk hakitakse-purustatakse saepuruks)-
saepuru kuivatatakse trumlites- suunatakse
pressimisseadmesse, kus saepuru suure rõhu ja vaigu
olemasolul moodustavad graanuli.
Graanulid jahutatakse, kaalutakse ja vajadusel
pakitakse.
24. 1. katse: 4 katseklaasi (purustatud sihvkad, krõpsud,
küpsis, pähklid). Lisasime bensiini ja jätsime seisma.
Hiljem tilgutasime filterpaberile tilgad.
o Sihvkad: Paberil kuiv nähtamatu plekk, klaasil
laialivalgunud ja rasvane.
o Krõpsud: Paberil kollakas laik, klaasil eriti rasvane ja
laialivalgunud.
o Küpsis: Paberil väga suur ja laialivalgunud laik ja
klaasil kergelt rasvane aga laiali valgunud.
o Pähklid: Paberil tume laik, klaasil väherasvane ja
väike laik.
25. Krõpsud on katse tulemusi arvestades kõige
suurema rasva sisaldusega.
Ekstraheerimine-mingi teatud komponendi või aine
eraldamine süsteemist/segust.
Rasvad koosnevad glütseriinist ja karboksüülhapete
estritest ning on hüdrofoobsed, bensiin aga on
süsiveinike ahel.
26. 2. katse: keeduklaas nr.1 20ml vett + 10ml toiduõli-õli
jäi pinnale, vesi alla. Segades tekkisid õlist väikesed
mullid.
Keeduklaas nr.2 20ml vett + 10ml toiduõli + sapp-
segades tekkisid samuti õli sisse mullid. 30min hiljem
olid kõik mullid saanud ühtlaseks õlikihiks pinnale.
Järeldus: sapp seab rasvad ühtseks ja hõlbustab
seedimist.
27.
28. 1. Balti soojuselektrijaam vajab ööpäevas 5200-5400
tonni põlevkivi, aastas aga 1000mln tonni.
2. Aurukatlas toodetakse kütuse – kivisöe, põlevkivi,
maagaasi, masuudi põletamise teel ülekuumendatud
auru, mille rõhk ulatub 35 MPa-ni ja temperatuur 650
°C. Seal on 3 aurukatelt. Aur jahutatakse, see
kondenseerub ja seejärel kogutakse veehoidlasse,
mida kasutatakse uuesti.
29. 3. Aur suunatakse auruturbiini, kus aurus sisalduv
soojusenergia muutub kineetiliseks energiaks –
turbiini pöörlemiseks. Turbiin paneb pöörlema
generaatori, mis toodab elektrienergiat. Turbiinis
paisunud aur rõhuga 3...5 kPa veeldatakse
kondensaatoris, jahutades seda temperatuurini 20...25
°C.
4. Auruturbiinide pöörlemiskiirus on enamasti 3000
1/min, mis vastab ühe poolusepaariga
turbogeneraatori pöörlemiskiirusele 50 Hz sageduse
korral.
30. 5. Iga katla kohta on üks generaator.
6. Juhtimiskeskuses kontrollitakse tehase
korrasolekut, tööliste tööd jms.
7. Elektrijaamas toodetud energia saadetakse edasi
järgmiselt:
330-˃ 220-˃110kV. Mida kaugemale saata, seda
väiksemaks läheb pinge, kõrgemast pingest
alustatakse sest siis on väiksem elektri kadu.
31. 8. Looduskaitsega seotud probleemid on lahendatud
järgmiselt:
Tootmisel tekkivat tuhka kasutatakse lisatoorainena
tsemendile ja ehitusplokkidele.
Enne tootmisel tekkivate gaaside atmosfääri
paiskamist töödeltakse gaase püüdmisseadeltistega.
9. Oksüdatsioonireaktsiooni kiiremaks ja täielikuks
kulgemiseks purustatakse kivisüsi peeneks ( meenutab
tolmu). Kuna pulber põleb kiiremini ja vajab selleks
väiksemat energia hulka siis see on kõige parem
lahendus.
10. 1 tonnist põlevkivi = 850kWh elektrit = 125kg
põlevkiviõli. Põlevkivile lisatakse biokütuseid, nt heina.
32. Katse: Termos täis purustatud orgaanilist
ainet, suletud korgiga ja termomeeter sees.
Lagunemissoojuse ja võimsuse leidmine.
1.Termos täis kase-,kastani-, õunalehti ja
võililli. Poolteist tundi seisis, temp. tõus 4˚.
Soojushulk Q=c*m*Δt = 4200*0,26*4˚=
4368 J
Võimsus N=Q/t =4368/9000=0,49 W
33. 2. Termos täis vahtralehti. Pooleteise tunni pärast
temp. tõusis 6 ˚ võrra.
Soojushulk Q=c*m*Δt = 4200*0,21*6˚=5292 J
Võimsus N=Q/t =5292/9000=0,59 W
MATERJAL KOGU ALGTEM LÕPPTEM AEG SOOJUSHUL VÕIMSUS
S P. P. K
1.Kase, 260g 21˚ C 25˚ C 1,5h=9000s Q=4368 J N=0,49 W
kastani,
õunapuu
lehed,
võililled
2.Vahtra- 210g 22˚ C 28˚ C 1,5h=9000s Q=5292 J N=0,59 W
lehed
34. Järeldus: iga orgaaniline aine sisaldab energiat, mis
soojuse mõjus eraldub. Iga aine omab erinevat hulka
energiat. Meie katse järgi on vahtralehtedes
talletunud energia suurem kui teistes
ainetes/lehtedes.
