2.  Kivim on looduslikult esinev tahke
mineraalidest koosnev kogum
 Tekivad maakoores geoloogiliste
protsesside tagajärjena
 Jaotatakse tard-, sette- ja
moondekivimiteks
 Kivimiteks ei loeta tehiskive, nt betoon

3.  Neeruti on Põhja-Eesti ilusamaid paiku
 Asub Läähe-Viru maakonnas, Kadrina vallas
 Neeruti mäed algavad Tapa-Rakvere maantee
lähedalt, ning ulatuvad kagus Saksi Jõepere
teeni

4.  Käisime Neerutis 4.
juunil
 Viisime rühmaga läbi
erinevaid katseid:
mäe kõrguse
mõõtmine pulkade ja
veereva palli abil,
mäe kaldenurga
arvutamine jt
 Korjasime erinevaid
kivimeid, teokarpe

5.  Neeruti meenutab
veidi kuumaastikku
 Eesti kõige
esinduslikum oosistik
 Kohati kolmekümne
meetri kõrgused
nõlvad, mille kallak
võib olla isegi kuni 45º
 Lamedamad
lavaoosid, voored,
mõhnad

6.  Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja
künnivagudeks
 Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste
sulamisvete poolt transporditud setteist
 Mägede absoluutne kõrgus on 126m
merepinnast
 Pinnavormid tekkisid mandrijää taganedes

7. • Külastasime reovee
puhastusjaama ja
veetöötlusjaama 6.
juunil
• Rakvere reovee
puhastusjaam Rakvere
vallas Tõrremäel,
Põhjakeskuse juures
• Saime teada, kuidas
vee puhastamine
toimub ning kuhu vesi
edasi läheb

8.  Vett puhastatakse mehaaliniselt,
setitatakse, filtreeritakse ning sõelutakse
 Muda eraldamiseks kasutatakse
polümeerlahust, Superfloc©
 Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid,
mikroorganismid
 Reovett õhustatakse aktiivmuda
toimimiseks

9.  Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke.
 Taimede vohamist veekogudes
põhjustavad fosfor ja lämmastik, mis
tekivad lagunemisest
 Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas
 Tegeleb ka Rakvere Lihakombinaadi vee
puhastamisega
 Reoveejaam puhastab Rakvere
Lihakombinaadi heitvett 1300
m³/ööpäevas

10.  Liiv võtab kinni raua reovees
 Muda eraldatakse mudapressiga ning
tehakse kompostiks
 Polümeeri kasutatakse vees sisalduva
hõljumi eemaldamiseks

12.  Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja
masinate vahel
 Setitites toimub ühtlane ringjooneline
liikumine
 Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu
toimel
 Pöörlemine toimus mudapressis
 Kogu veemass liigub laineliselt
 Elektrivool paneb masinad tööle, mis
edastavad impulsi veeosakestele

14.  Veetöötlusjaamas
saime teada, kuidas
toimub vee
puhastamine enne,
kui see tarbijani
jõuab
 Reoveejaamas
saime teada, kuidas
toimuvad
puhastusprotsessid
 Asub Ööbiku
tänaval, kuna seal
piirkonnas on vee
kättesaadavus
parim

15.  Vesi saadakse 5 puuraugust
 200-250 m sügavuselt kambriumi - vendi
kihtidest
 Sisaldab raua ioone, mis settivad
aereerimisel
 Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks,
raud settib plastikketastele
 Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud
ained
 Reservuaarid on 100000l suurused
 Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas

16.  pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei
sisalda muid lisandeid peale raua
 Veetöötlusjaamas toimub raua
eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks
 Läbipesu korral suletakse torustikulõigu
otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja
õhu seguga
 Kogu veetrass on ~ 140 km ja
kanalisatsioonitorustik ~99 km, kuid
kasvab iga aasta

18.  Keemilise katsega tõestasime CaCO3
sisalduse teokarpides
 Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja
teokarp ning teises Ca(OH)2
 Teokarp lahustus ja teises harus tekkis
lubjavesi

19. • Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti,
veelindude munakoored valdavalt vateriiti
• Munakoored säilivad paremini aluselises ja
hävinevad happeliseskeskkonnas
• Tigude kodasid hävitab
põud ja liigniiskus,
ebasoodsad talvitumisolud

21.  Rajati 1960. aastal
 Toorainet aastas ~1 300 000 – 1 400 000 tonni
 900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu
killustikuks
 5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist
 Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil
 Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile

23.  Kundas valmistatakse tsementi
märgtehnoloogial
 Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca
sisaldus, madal Mg sisaldus)
 Oluline on ka savi – kuni 40%
 Kundas saadakse lubjakivi Lõuna-Aru
karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär

24. • Tsemendi tootmine saab alguse toorainete
ettevalmistamisega
• Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites,
pärast suunatakse killustikulattu
• Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse
savikarussellidesse ja segatakse koos veega
savilobriks
• Killustik koos muude lisanditega lähevad
tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu
• Saadud aine ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus
see seguneb savilobriga
• Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi
põletusahjudesse

25. • Pöördahjud on 150m-pikkused, 14 m läbimõõduga
kaldu asetsevad terassilindrid (ahjus 1400 kraadi)
• Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka
prügikütust
• Lobri liigub ahju seina mööda tuleleegile vastu
• Tule ja lobri kohtudes tekib klinker
• Ahjust tulnud klinker jahutatakse, suunatakse
klinkerahju
• Klinker purustatakse löökpurustites tolmpeeneks
tsemendiks, sinna lisatakse juuurde ka kipsi, mis
parandab tsemendi omadusi
• Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil
tsemendihoidlatesse
• Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga,
veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse
väiketarbijate jaoks

26. • 250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub
vesi
• 900ºC- CaCO3 lagunemine
• 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid,
silikaadid jt ühendid
• 1400ºC- 1500ºC
tsemendi klinkri
teke

28. • Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul
• Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud
• Pöördahi – ühtlane pöördliikumine
• Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse
• Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil
• Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine
• Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse
keskkonda - soojusülekanne
• Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne
• Pöördahjus liikumine kaldpinnal
• Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine

29.  Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel
positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks
kahe elektroodi vahel
 Tekkinud ioonide ja vabade elektronide
tõttu muutub gaas elektrijuhiks
 Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse
elektroodi poole
 Kokkupuutel positiivselt laetud sadestus-
elektroodiga kaotavad osakesed laengu
ning sadestuvad
 Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse
tagasi, osa põldude lupjamiseks

30. • Peamine probleem atmosfääri saastatus,
abiks on kvaliteetsed filtrid
• Kaevandamine rikub looduslikku
pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas
kergesti saastuv
• Tehase ümbruses olevad mullad on
tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud
• Õhu saastatus kahjustab taimi ja
toiduahelate kaudu ka teisi organisme

31.  Mõõtsime südamelööke kõigil
rühmaliikmetel
 Seismisel10s jooksul ja mäest ülesse
jooksmisel ja kõndimisel
 Mõõtsime ka hingamisesagedust
samade tingimustega

32.  Mõlemal poisil oli sarnased näidud
 Seismisel oli Aivol 12 lööki, Jormal 13 lööki
ning mõlemal 3 hingetõmmet
 Kõndimisel Aivol 18, Jormal 16 lööki,
hingetõmbeid mõlemal 4
 Jooksmisel Aivol 22, Jormal 20, mõlemal
poisil samapalju hingetõmbeid
 Kui suurenes löökide arv, siis suurenes ka
hingetõmmete arv, aga ühel
sissehingamisel jäid löögid samaks

33.  Kristil lõi süda kohapeal seistes 16 korda,
Laural 15 korda, hingetõmbeid oli
mõlemal 3
 Kõndides oli Kristil 20 südamelööki, Laural
18, Kirsti hingas 4 korda, Laura 5 korda
 Jooksmisel oli Kristi südamelöökide arv 10
sekundi jooksul 25 ja Laural 23,
hingetõmbed vastavalt 7 ja 9
 Tüdrukutel hingetõmbed suurenesid, aga
pulss vähenes 1l hingetõmbel