2. Rakvere Reoveepuhastusjaam
Üks suuremaid tööstusettevõtteid, mille heitvett
reovee puhastusjaam töötleb on Rakvere
Lihakombinaad
Reovee mehaaniline puhastamine toimub sedasi, et
sõelutakse välja suuremad osakesed
Heitvetes sisalduva orgaanilise aine lagundajaks on
aktiivmuda
Muda eraldatakse polümeeri abil ning sellest
valmistatakse komposti
Puhastatud vesi suunatakse Soolika ojja, kust see edasi
läheb Kunda jõkke ja sealt juba Soome lahte
3. Rakvere Veepuhastusjaam
Rakvere linn kasutab kambriumi-vendi kihi põhjavett
Vesi tuleb 200-250m sügavuselt
Linnale saadakse vesi viiest puuraugust
Vesi sisaldab raua ioone ja Rn-i on vees 3,3-24,93BQ/l
Raud eemaldatakse veest plastikketaste abil. Fe
sadestub ketaste pinnale
Vees lahustamatute ainete eemaldamiseks kasutatakse
peale plastikketaste ka kvartsliiva
4. Meie põhjavee pH on 6-7
Reservuaarid puhta vee hoidmiseks on 1000m3 ja neid
on kaks tükki
Rõhk linna trassides on 2,6 atmosfääri
1 atm=101 00Pa
h=262 600/100kg/m3 /10N/kg=26,26m
Kogu veetrassi pikkus on umbes 150km
Rakvere linn tarbib aastas umbes 600 000m3 vett
Vett puhastatakse eelkõige joogiveeks
5. Meetod puhta vee saamiseks
Aereerimis-degaseerimisprotsessis kasutatakse
palstikkettaid ja sundventileerimist.
Bakterioloogilise reostuse vältimiseks on paigaldatud
ultraviolettseade.
Filtreeritud vesi juhitakse puhta vee
mahutitesse, mille täitumist reguleeritakse puurkaevu
pumpade tööga.
Kogutud vesi pumbatakse rõhutõste pumpadega linna
võrku.
6. Füüsika alased ülesanded
Erinevad liikumise liigid reovee puhastusjaamas:
1) Eelsetitis liigub segisti perioodiliselt, ühtlaselt ja
sirgjooneliselt
2) Aerotangis liigub vesi ühtlaselt, laineliselt ja
horisontaalselt
3) Järelsetitis liigub vesi ühtlaselt nii horisontaalselt kui
vertikaalselt
Kui süsteemis puuduvad välised mõjud, siis esineb
impulsijäävuse seadus ehk kogu liikumishulk on jääv.
Veepuhastusjaamas toimub vertikaalsuunaline liikumine
veetrassides, kus pumbatakse vett üles:
1) Vee pumpejõud ületab Maa külgetõmbejõu
2) Vee pumpamiseks kasutatakse rõhku
8. Tootmisprotsessi kirjeldus
Tsementi toodedakse lubjakivist (60-70%) ja savist (-40%)
Tsemendi keemilist koostist väljendatakse harilikult oksiidide
protsendilise sisalduse järgi selles.
Ca ja Mg oksiidid viiakse tsemendi koostisesse lubjakivi
lisamisega, Si, Al ja Fe oksiidid – savi lisamisega.
Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites. Seejärel
suunatakse killustiku lattu.
Killustik koos lisanditega läheb tooraine veskitesse, millesse
asetatud kuulikesed peenestavad segu.
Seejärel lisatakse vett ja tekib lobri.
Savi läbib purustussõlme, siis suunatakse savikarusselli, kus
segatakse veega savilobriks.
Mõlemad lobrid segatakse ümberringi sõitva segisti abil.
9. Valmis lobri pumbatakse mõõtepaaki ja sealt
pöördahjudesse (köetakse põlevkivi ja kivisöega), kus
aurustub lobri niiskus.
Ahju kuumemas osas (1400-1500⁰C) algab segu
paakumine – tekib tsemendi klinker.
Klinker jahutatakse ja peenestatakse kiirekäigulistes
löökpurustites tolmpeeneks tsemendiks.
Purustitesse lisatakse kipsi, mis hoiab ära tsemendi
kiire tardumise.
Klinkri põletamisel tekib hulgaliselt tolmu, mida
kasutatakse kaaliumväetisena.
10.
11. Tsemendi kasutamine
Kasutamisel segatakse tsement vee ja liivaga. Saadud
mördist valatakse põrandaid ja trepiastmeid.
Väga levinud tsemendi kasutamise viisiks on betoonist
ja raudbetoonist detailide valmistamine.
12. Tsemendi tootmise mõju
keskkonnale
Kõige suuremaks keskkonnaprobleemiks on õhusaastatus.
Probleemi leevendamiseks planeeritakse tehniliste
võtetega tolmuemissiooni vähendamist.
Looduslik pinnamood on inimese poolt tugevalt rikutud.
Tuleks looduslikke alasid maksimaalsels säilitada, eriti
liigirikka alustaimestikuga õhukese pinnakattega tugevasti
karstunud loopealsetel.
Maapõue ülemine osa kuni sinisavini on väga tundlik
igasuguse saastava tegevuse suhtes. Kivimid on lõhelised ja
vee pindmine kaitstus puudub 40% piirkonnast.
13. Pikaajalise tsemenditolmu langemise tõttu on tehase
ümbruskonna mullad tugevasti leelistunud. Seoses
tolmuemissiooni vähenemisega muutub muld
lähitulevikus happelisemaks ja saasteainete liikuvus
suureneb. Ühtlasi suureneb ka nende ohtlikkus
taimedele.
Leeliseline tsemenditehase tolm on põhjustanud
taimedel funktsionaalsed kahjustused. On muutunud
taimede toitumistingimused, pidurdunud kasv ja
areng ning muutunud taimkatte liigiline koosseis.
14. Füüsikalised nähtused
karjääris, tehases ja looduses
Rongide kiirenev liikumine karjääris
Hõõrdejõud rööbaste ja rongirataste vahel liikumisel ja
pidurdamisel
Inertsus veab rongi pidurdamise ajal edasi
Tehase lobrisegajas oli ühtlane ringjooneline liikumine
Pöördahjud pöörlevad ka ühtlaselt ja ringjooneliselt
Lobrisegajas tekib vastastikmõju lobriga, segaja paneb
lobri liikuma, segaja annab oma energia lobrile
Gravitatsioon tõmbab puulehte maa poole, kuid tuule
mõjul liigub leht horisontaalselt (vastastikmõju)
Kui tuult ei puhu, kukub leht ühtlaselt suureneva kiirusega
ja sirgjooneliselt (vaba langemine)
15. Müra taluvuse ja kuulmise piirid
Inimene kuuleb 16-20000 Hz
Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga
vabas looduses.
Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega
tööd.
Üle 60 dBA müra hakkab segama
keskendumist(telefonihelin, teiste inimeste jutt).
70 dBA segab telefoniga kõnelemist.
80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.
16. Müratasemed
Karjääris: 86,2 dB (60m kaevandusest)
Tehases:
Lobrisegaja juures: 96 dB
Ahju ees: 88 dB
Pöördahjude juures: 95 dB
Järeldused:
Kui müra on valjem kui 80 dB, siis omavahel rääkida ei
saa ja mõõdetud mürad on kõik valjemad kui 80 dB.
18. Taimede rühma ülesanded
1. Määrasime pihlaka puu kõrguse antud valemi
järgi:
H=
a- käepikkus a=0,55m
h- joonlauaga mõõdetud puu pikkus h=0,37m
-puu kaugus vaatajast =20m
H=13,45m
2. 1) Taimed püüdlevad kõrguste poole, selleks et
rohkem valgust saada
2)Taimed deformeeruvad, kui neid katki ei murta
19. 3. Mõõtsime taimede happelisust. Selleks korjasime
taimi ja asetasime need destilleeritud vette.
Taimed: Hõbekuusk pH=5
Harilik kuusk pH=3
Piimanõges pH=6
Kõrvenõges pH=6
Jänesekapsas pH=2
Sellest järeldame, et jänesekapsas on kõige
happelisem ning nõgesed on võrdselt neutraalsed ja
seega ka kõige vähem happelised.
20. 4. Korjasime taimed ning kaalusime neid samal päeval.
Viie päeva pärast kaalusime taimi jälle. Seejärel
arvutasime nendes sisalduva vee hulga.
21. 5. Vaatasime metsa Neeruti järve ümbruses. Jõusime
järeldusele, et see on salumets, sest seal oli palju
kaski ja kuuski.
Rinded:
puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne ja
samblarinne.
Valgust oli suhteliselt palju.
22. 6. Tegime võilille pille ja määrasime nende heli sageduse
v=348,7 m/s
λ- toru pikkus/lainepikkus
=0,235m
=0,165m
=1483,8Hz
=2113,3Hz
Toonid on kõrgemad, kui la 440Hz
23. 7. Metalliioonide määramine taimedes. Otsisime Fe(III)
ja Ca ioone naadist, võilillest ja orasheinast.
Katsed õnnestusid: kõikide taimede lahused muutusid
vastavate ainetega reageerides roosakaks ja
sinakaks, mis tähendab, et kõik katses osalenud
taimed sisaldasid Fe(III) iooni. Kõige tumedama
värvuse saavutas orashein, mis tähendab, et see
sisaldab kõige rohkem rauda.
Ca otsides tekkis lahustesse valge sade, mis
tähendab, et kõik katses osalenud taimed sisaldasid
kaltsiumit. Võilille lahuses tekkis sade kõige
halvemini, seega see sisaldab kõige vähem kaltsiumit.
