SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  14
Lausetüübid
Lause suhtluseesmärgid

   Lausetega anname me edasi oma tundeid,
    soove, esitame küsimusi, keelame ja palume
    midagi.
   Jutustav lause ehk väitlause
   Hüüdlause
   Küsilause

   Suhtluseesmärgist oleneb lause lõpumärk.
Väitlause

   Eesmärk on midagi väita või teatada.
   Väitlause lõppu pannakse punkt.

   Mina olen õpilane.
   Robertile meeldib arvutiga mängiga.
   Varsti jõuab kätte kevad.
Küsilause

   Eesmärk on küsida, midagi teada saada.
   Küsilause algab tavaliselt küsilausega.
   Küsilause lõpus on küsimärk.



   Kas sulle meeldib see laul?
   Millal see töö valmis saab?
   Kus sa elad?
Hüüdlause

   Eesmärk on väljendada käsku, soovi või
    palvet.
   Hüüdlause lõpus on hüüumärk või punkt.

   Hakake kohe tööle!
   Nii tore uudis!
   Küll on kena kleit!
Öeldis

   Olenemata lause eesmärgist peab lauses
    olema öeldis.
   Öeldis on lauseliige, mis esineb tegusõna
    pöördelises vormis ning väljendab tegevust
    või olukorras olemist.

   Juhan sõidab bussiga linna.
   Reelika tahtis kommi süüa.
Öeldiseks võib olla
    Lihttegusõna, eitav kõne:
        jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule;
    Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna
     püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega
     teineteise suhtes ümber paigutada:
        alahindame
    Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja
     tegusõnast:
        mõtleb ette, pane kokku.
Öeldiseks võib olla
    Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja
     tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:
        õppis pähe, laskis jalga
    Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:
        tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.
Lihtlause

   Kui lauses on ainult üks öeldis – lauses on
    juttu ühest tegevusest -, siis on tegemist
    lihtlausega.

   Kalle ootas kino ees sõpra.
   Sööme seal hea meelega.
Liitlause

   Kui lauses on mitu öeldist – kõneldakse
    kahest või enamast tegevusest -, siis on tegu
    liitlausega.
   Liitlause osi nimetatakse osalauseteks.

   Mulle meeldib see laul, kuna see on rõõmsa
    viisiga.
   Ta hilines tööle, sest jäi bussist maha.
Harjutus 1
  Pane lause lõppu kas punkt, hüüu- või küsimärk.
Kas sa räägid sellest mulle
Oi, mul läks see meelest
Ilm kisub vihmale
Oled mu sõber või ei
Vaatasin õhtul huvitavat filmi
Tee mulle üks teene
Mul on see raamat pooleli
Kas ma võin kaasa tulla
Anna mulle ka
Tulid sa ammu
Harjutus 2
Tõmba öeldisele joon alla.
 Kuhu sa kiirustad?

 Ühtki mõtet ei tulnud enam pähe.

 See oli suur edusamm.

 Päike tuli pilve tagant välja ja jälle hakkas soe.

 Silmad vajusid kinni, kuigi kell oli alles üheksa.

 Panime tuppa uue tapeedi.

 Kraanist jookseb juba tükk aega vett.

 Mul ei õnnestunud teda maha rahustada.

 Õpilased korraldasid klassiõhtu.

 Tiiger lesis puuris ja silmitses läbi varbade inimesi.
Harjutus 3
Sobita sõnapaarid lihtlauseteks.
Onu Juhan                läks meelest ära.
Lõvi                     õpib hoolega.
Valminud õunad           tegid jälle poppi.
Laisemad õpilased        mängisid poodi.
Siimon                   on suur kaslane.
Päike                    õiendas mu kallal.
Lapsed                   kukuvad rohu sisse.
Luuletus                 kõrvetas otse lagipähe.
Harjutus 4
Jooni alla öeldised. Kirjuta, kas tegemist on
  lihtlause (L) või liitlausega (LL).
 Korra olnud saunamees. (        )
 2. Tal polnud lapsi. (     )
 3. Vanaspõlves sündinud talle viimaks ometi poeg,
  kellele ta Mats nimeks pannud. (     )
 4. Poeg kasvanud ütlemata ruttu. (     )
 5. Kuuvanuselt olnud juba nii tugev nagu teine
  aastavanuselt ja aastavanuselt nii tugev kui
  kümneaastane. (         )
 6. Mida vanemaks saanud, seda enam kasvanud
  jõud. (       )

Contenu connexe

Tendances (20)

Aed
AedAed
Aed
 
H sõna algul
H sõna algulH sõna algul
H sõna algul
 
Omadussõna võrdlusastmed
Omadussõna võrdlusastmedOmadussõna võrdlusastmed
Omadussõna võrdlusastmed
 
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumoodUmbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood
 
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku-  ja lahkukirjutamineKokku-  ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamine
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Valmid
ValmidValmid
Valmid
 
Kalevipoeg esitlus
Kalevipoeg esitlusKalevipoeg esitlus
Kalevipoeg esitlus
 
Eesti järved
Eesti järvedEesti järved
Eesti järved
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Joulud
JouludJoulud
Joulud
 
Esitlus2 minu eestimaa
Esitlus2 minu eestimaaEsitlus2 minu eestimaa
Esitlus2 minu eestimaa
 
Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.
 
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak PetersonKristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson
 
Kevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline testKevad.Mänguline test
Kevad.Mänguline test
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
 
Pöördsõna
PöördsõnaPöördsõna
Pöördsõna
 
Veetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja LoomadVeetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja Loomad
 

En vedette (7)

Liht , koond- ja liitlause
Liht , koond- ja liitlauseLiht , koond- ja liitlause
Liht , koond- ja liitlause
 
Õpiraskustega laste õppimine ja õpetamine i ja ii
Õpiraskustega laste õppimine ja õpetamine i ja iiÕpiraskustega laste õppimine ja õpetamine i ja ii
Õpiraskustega laste õppimine ja õpetamine i ja ii
 
Kirjaliku KõNe Kujundamine
Kirjaliku KõNe KujundamineKirjaliku KõNe Kujundamine
Kirjaliku KõNe Kujundamine
 
Pildistamine
PildistaminePildistamine
Pildistamine
 
I ja J õigekiri
I ja J õigekiriI ja J õigekiri
I ja J õigekiri
 
Artikulatsioonitrenn edasijoudnutele
Artikulatsioonitrenn edasijoudnuteleArtikulatsioonitrenn edasijoudnutele
Artikulatsioonitrenn edasijoudnutele
 
Artikulatsiooniaparaadi Harjutused
Artikulatsiooniaparaadi HarjutusedArtikulatsiooniaparaadi Harjutused
Artikulatsiooniaparaadi Harjutused
 

Lausetüübid

  • 2. Lause suhtluseesmärgid  Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.  Jutustav lause ehk väitlause  Hüüdlause  Küsilause  Suhtluseesmärgist oleneb lause lõpumärk.
  • 3. Väitlause  Eesmärk on midagi väita või teatada.  Väitlause lõppu pannakse punkt.  Mina olen õpilane.  Robertile meeldib arvutiga mängiga.  Varsti jõuab kätte kevad.
  • 4. Küsilause  Eesmärk on küsida, midagi teada saada.  Küsilause algab tavaliselt küsilausega.  Küsilause lõpus on küsimärk.  Kas sulle meeldib see laul?  Millal see töö valmis saab?  Kus sa elad?
  • 5. Hüüdlause  Eesmärk on väljendada käsku, soovi või palvet.  Hüüdlause lõpus on hüüumärk või punkt.  Hakake kohe tööle!  Nii tore uudis!  Küll on kena kleit!
  • 6. Öeldis  Olenemata lause eesmärgist peab lauses olema öeldis.  Öeldis on lauseliige, mis esineb tegusõna pöördelises vormis ning väljendab tegevust või olukorras olemist.  Juhan sõidab bussiga linna.  Reelika tahtis kommi süüa.
  • 7. Öeldiseks võib olla  Lihttegusõna, eitav kõne:  jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule;  Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada:  alahindame  Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast:  mõtleb ette, pane kokku.
  • 8. Öeldiseks võib olla  Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:  õppis pähe, laskis jalga  Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:  tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.
  • 9. Lihtlause  Kui lauses on ainult üks öeldis – lauses on juttu ühest tegevusest -, siis on tegemist lihtlausega.  Kalle ootas kino ees sõpra.  Sööme seal hea meelega.
  • 10. Liitlause  Kui lauses on mitu öeldist – kõneldakse kahest või enamast tegevusest -, siis on tegu liitlausega.  Liitlause osi nimetatakse osalauseteks.  Mulle meeldib see laul, kuna see on rõõmsa viisiga.  Ta hilines tööle, sest jäi bussist maha.
  • 11. Harjutus 1  Pane lause lõppu kas punkt, hüüu- või küsimärk. Kas sa räägid sellest mulle Oi, mul läks see meelest Ilm kisub vihmale Oled mu sõber või ei Vaatasin õhtul huvitavat filmi Tee mulle üks teene Mul on see raamat pooleli Kas ma võin kaasa tulla Anna mulle ka Tulid sa ammu
  • 12. Harjutus 2 Tõmba öeldisele joon alla.  Kuhu sa kiirustad?  Ühtki mõtet ei tulnud enam pähe.  See oli suur edusamm.  Päike tuli pilve tagant välja ja jälle hakkas soe.  Silmad vajusid kinni, kuigi kell oli alles üheksa.  Panime tuppa uue tapeedi.  Kraanist jookseb juba tükk aega vett.  Mul ei õnnestunud teda maha rahustada.  Õpilased korraldasid klassiõhtu.  Tiiger lesis puuris ja silmitses läbi varbade inimesi.
  • 13. Harjutus 3 Sobita sõnapaarid lihtlauseteks. Onu Juhan läks meelest ära. Lõvi õpib hoolega. Valminud õunad tegid jälle poppi. Laisemad õpilased mängisid poodi. Siimon on suur kaslane. Päike õiendas mu kallal. Lapsed kukuvad rohu sisse. Luuletus kõrvetas otse lagipähe.
  • 14. Harjutus 4 Jooni alla öeldised. Kirjuta, kas tegemist on lihtlause (L) või liitlausega (LL).  Korra olnud saunamees. ( )  2. Tal polnud lapsi. ( )  3. Vanaspõlves sündinud talle viimaks ometi poeg, kellele ta Mats nimeks pannud. ( )  4. Poeg kasvanud ütlemata ruttu. ( )  5. Kuuvanuselt olnud juba nii tugev nagu teine aastavanuselt ja aastavanuselt nii tugev kui kümneaastane. ( )  6. Mida vanemaks saanud, seda enam kasvanud jõud. ( )