1. PALA,VARA, ALATSKIVI

2.  Oleme aktiivselt tegutsenud 3 aastat
 14 liiget
 Vahendame õpilasi juhtkonnaga ja
korraldame üritusi

3.  Keskkooli osas 59 õpilast
 Taotleme UNESCO ühendkooli tiitlit
 Palju huvialaringe
 Liiklustunnid õppekavas sees
 Järgmisest aastast alates valikkursused
 Head söögid
 Värskelt remonditud koolimaja

4.  Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja
Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations
Educational, Scientific and Cultural
Organization, lüh UNESCO) on loodud
ülemaailmseks vaimseks koostööks
teaduse, hariduse, kultuuri,
keskkonnakaitse ja
inimõiguste vallas.

5.  1953.a alguse saanud ühendkoolide
võrgustikku kuulub tänaseks juba rohkem kui
8500 haridusasutust 176 riigist.
 UNESCO koolid edendavad erinevate
projektide kaudu UNESCO põhimõtteid:
 rahu ja kultuuride vahelist mõistmist
 inimõigusi ja demokraatiat
 jätkusuutlikku arengut
 kvaliteetset haridust.

6.  oma tegevuste kaudu arendada kultuuride-
vahelist arusaamist ja mõistmist koolides.
 Selleks on koolidel tavaliselt sõpruskoolid
teisel pool maakera ning õpetuses tõusevad
tähtsale kohale inimõigused, maailmapärand
ja keskkonnakasvatus.
 Teemade tundmaõppimiseks tähistatakse
ÜRO päevi, korraldatakse simulatsioone ning
kasutatakse ka teisi aktiivõppemeetodeid.

7.  Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess,
mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus,
kaasamine ja koostöö.
 Maailmaharidus loob üksikisikutele
võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude
mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste
arengueesmärkide ja jätkusuutliku
inimarengu põhimõtete tundmise kaudu
anda oma panus ja olla aktiivne kodanik

8.  Likvideerida täielik vaesus ja nälg
 Saavutada üleilmselt alghariduse
kättesaadavus
 Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua
naistele enam eneseteostusvõimalusi
 Vähendada laste suremust
 Parandada emade tervislikku olukorda
 Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt haigustega
 Tagada loodussäästlikum keskkond
 Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu
edendamiseks

9.  Maailma rahvastikust iga neljas kümnest
peab hakkama saama alla KAHE dollariga
päevas!
 Ressursside vähesus teeb inimeste elu väga
keeruliseks, kuid inimestes püsib siiski lootus
paremast tulevikust ning püüdlused
paremate majanduslike võimaluste poole.

11.  Euroopas elab 50 miljonit inimest vaesuses
ning 18 miljonit inimest on töötud.
 Peaaegu 80 miljonit inimest ELis ehk 16 %
selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.
 Peamised põhjused on kõrge töötuse
määr, napid sissetulekud ja väkesed
palgad
 Kõige rohkem ohustab vaesus töötuid.

12.  Aafrikas on kõige rohkem äärmises vaesuses
elavaid inimesi.
 kõige rohkem alla 1 dollariga päevas elavaid
inimesi on Aasias

13.  Iga kuues inimene maailmas vaevleb
puhta joogivee puuduse käes
 Kõhulahtisus on maailmas teisel kohal
laste suremuses.
 Seda põhjustab puhta vee puudus.

14.  Slumm- linna vaene, halva hoonestuse ja
heakorraga üleasustatud osa.
 Iga kuues maailma inimene elab slummis
 Maailma linnade slummides elab ligi 1000
miljonit inimest

16.  Õiglase kaubanduse tooted:
 tagavad tootjatele õiglase hinna kauba eest
 taotleb suurema võrdsuse saavutamist
rahvusvahelises kaubanduses
 õiglane kaubandus e. FAIRTRADE

18.  Maailmas ei saa ligi 800 miljonit inimest
piisavalt toitu
 Kõikides maailma kõige vähem arenenud
riikides elab arvestuse kohaselt
2050. aastaks 1,7 miljardit inimest tänapäeva
800 miljoni asemel.

20.  keskmiselt eestlaselt oodatakse elueaks 71,5.
 Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas on
selleks vanuseks 46

22.  100 miljonit maailma algkooliealistest lastest
ei saa käia koolis
 Vahel pole selles külas või linnas piisavalt
õpetajaid või koole. Või elavad lapsed koolist
liiga kaugel. Vahel jälle ei suuda
lapsevanemad koolivormi ja koolitarvete eest
maksta. Tüdrukud abielluvad varakult.

23.  Vahel on põhjuseks jälle see, et vanemad
lapsed peavad kodus haigetele vanematele
abiks olema. Mõnes paigas pole kooliharidus
väga kvaliteetne.
 Või on koolitee ohtlik.
 Paljud riigid, nagu näiteks Malawi, Uganda,
Tansaania ja Keenia
üritavad võimalikult palju lapsi kooli saada
koolimakse ära jättes.

24.  Paljud lapsed ei saa just nimelt seetõttu
koolis käia, et on liiga kõrged koolimaksud,
väga pikk koolitee või peavad lihtsalt noored
elatist teenima, et elus läbi lüüa.
 Maailmas ei saa üle 75 miljoni
lapse kooli minna, sest neil pole juurdepääsu
haridusele.

26.  maailma lugemisoskuseta täiskasvanutest
moodustavad naised kaks kolmandikku
 Naiste ja tüdrukute diskrimineerimine
mõjutab negatiivselt kõiki ühiskonna liikmeid
ja üldist majanduslikku arengut.

27.  Kliimamuutused suurendavad
näljahäda.
 kliima soojenemine lisab näiteks
kuivust, see omakorda raskendab toidu
tootmist
 Päevas sureb nälja ja alatoitumise tõttu
25 000 inimest.

28.  Arengumaades sureb üle 10 miljoni
lapse igal aastal nälga ja haigustesse,
mida võiks ära hoida või ennetada.
 Aastas sureb alatoitumise tagajärjel 6
miljonit last.

29.  Ligi 90% lastest vaestes/arenevates
riikides on vaktsineeritud tuberkuloosi
vastu.
 Tuberkuloos on nakkushaigus, mida
põhjustab tuberkuloosibakter.

30.  2007. aastal sai hiv-nakkuse maailmas
umbes 2,5 miljonit inimest, mis on
peaaegu kahekordne Eesti elanike arv.

31.  Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas kaks
last kümnest sureb enne, kui on saanud
viieaastaseks.
 Ravimid kallid.

32.  Kõige kahjulikum keskkonnas leiduvatest
toksilistest ainetest on plii.
 Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit,
kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti
lastel.
 Ookeanidesse suubub reostusena aastas
sadu tuhandeid tonne pliid.

33.  Arengumaades on 15-19-aastaste
noorte tüdrukute seas põhiliseks surma
põhjuseks rasedus ja sünnitamine

34.  Euroopas on looduslikku metsa säilinud 1%

35.  EL on suurim arenguabi rahastaja.
 Arstiabi vähesus/ ravimite kallidus
 Ära hoitavad/ ennetatavad surmad

37.  2012 aastal aegub Kyoto protokoll, mille
eesmärgiks on aeglustada
kliimamuutuseid ja vähendada globaalset
soojenemist. Leppe olulisimaks
komponendiks oleks samuti
kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine.

39.  Rõuged, tuberkuloos, HIV/AIDS on
vaesuses väga levinud.
 Õnneks on rõugete ja tuberkuloosi vastu
vaktsiinid olemas, kuid AIDSil mitte.
 Läänemaailma ravimeetodid ning
-vahendid on arengumaade inimeste
jaoks tihti liiga kallid, mistõttu jäetakse
arsti juurde minemata.

40. HOOLIME
ÜKSTEISEST !