1. Makroökonoomika 07.03.02
3.Valitsus
Turumajanduse seisukohast on majanduse kõige parem regulaator turg ise. Konkurentsi tingimustes
võidavad tugevad ja nõrgad tõrjutakse välja. Inimväärse elukoskkonna tagamiseks peab mõnedesse
protsessidesse sekkuma valitsus. Lihtsustatult on valitsuse eesmärk kaitsta "nõrgemaid".
Teemad, mida selles peatükis vaatleme:
1. riik;
2. valitsus;
3. riigieelarve;
4. maksud.
3.1Riik
Mis on riigi tunnused?
1. .......................................................................................................................................................
2. .......................................................................................................................................................
3. .......................................................................................................................................................
4. .......................................................................................................................................................
5. .......................................................................................................................................................
3.2Valitsus
Riigi valitsemiseks on loodud mitmeid struktuure. Näiteks:
1. vabariigi valitsus;
2. riigikogu;
3. omavalitsused.
Kõik need kokku moodustavad riikliku ehk avaliku sektori. Avalik sektor sekkub majandusse
mitmel erineval moel.
Kuidas nimetatakse mitteriikliku majandusosa? ................................................................................
Valitsuse võimalused sekkuda majandusse:
1. avalike kaupade pakkumine (maanteed, koolid, haiglad, …);
2. majanduse reguleerimine seadustega;
3. majanduse suunamine maksude abil.
Valitsuse eesmärk on inimeste elujärje parandamine - majanduskasv.
Valitsuse ülesanded:
1. eraomandi kaitse;
2. turusüsteemide kaitse;
3. positiivsete kõrvalmõjude toetamine;
4. negatiivsete kõrvalmõjude vähendamine;
5. avalike kaupade pakkumine;
6. tulude ümberjaotamine;
7. majanduse stabiliseerimine.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/8

2. Makroökonoomika 07.03.02
3.2.1Eraomandi kaitse
Riigi ülesanne on tagada õigus omada vara ja selle vara puutumatus. Lisaks seadustele peavad riigis
olema organisatsioonid, mis kaitsevad inimest ja tema vara.
Millised organid kaitsevad inimest ja tema vara? .............................................................................
3.2.2Turusüsteemi kaitse
Seadused, mis takistavad monopolide tekkimist ja kartellilepete loomist. Nendest seadustest võib
olla ka kahju, sest nad ei lase ettevõtetel kasvada suuruseni, mis tagaks kõige efektiivsema tootmise.
3.2.3Kõrvalmõjud
Igal kaubal või teenusel on kõrvalmõju. Näiteks maja remont on teenus, mille eest peab maksma
majaomanik. Maja kena välimus rõõmustab ka teisi peale majaomaniku. See on kõrvalmõju.
Kõrvalmõju eest maja vaatajad maksma ei pea.
Kõrvalmõju võib olla ka negatiivne. Näiteks tsemendi tootmisest atmosfääri sattunud tolm. Saaste
pärast kannatavad kõik ümbruskonna elanikud.
Riigi ülesanne on soosida positiivseid ja vähendada negatiivseid kõrvalmõjusid. Näiteks kenama
maja omanik saab preemiaks lipumasti. Saaste eest tuleb maksta trahvi.
3.2.4Avalike kaupade pakkumine
Avalikud kaubad - ühishüved - kaubad, mille eest inimesed pole nõus otseselt maksma, kuid
nende tarbimisest ei saa loobuda. Enamasti iseloomustab neid veel see, et iga järgneva ühiku
tarbimisel tootmiskulud ei kasva.
Kuidas nimetatakse mitteavalikke kaupu? .........................................................................................
Avalik kaup on näiteks riigikaitse. Sõjavägi ei saa valida, keda kaitsta ja keda mitte. Iga uue
kodaniku kaitsmine ei suurenda kulusid, sest kaitsestruktuur on loodud kogu rahva kaitseks.
Viimasel ajal on paljud avalikud teenused läinud eraettevõtete kätte.
Too näiteid:
1. .......................................................................................................................................................
2. .......................................................................................................................................................
3. .......................................................................................................................................................
3.2.5Tulude ümberjaotamine
Eesmärk vähendada ebavõrdsust. Rikastelt ja edukatelt võtekase ja antakse vaestele. Raha jagatakse
erinevatele riskigruppidele toetustena:
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/8

3. Makroökonoomika 07.03.02
ÜLESANNE 1: ühenda riskigrupid neile sobiva toetusega.
töötu toimetulekutoetus
pensionäär lastetoetus
noor pere töötu abiraha
mitmelapseline pere eluasemetoetus
invaliid
Ümberjaotamine on seotud kulude ja probleemidega. Näiteks palka tahavad saada ka makse
koguvad ja raha jagavad ametnikud. Tihti on raske kontrollida, kas raha sai just see, kes seda kõige
enam vajas. Raha võis minna ametniku sõbrale.
Vaesust ja ebavõrdsust on võimalik vähendada pakkudes täiend- ja ümberõpet. Eesmärk täiendada
inimeste oskusi ja suurendada konkurentsivõimet.
3.2.6Majanduse stabiliseerimine
Valitsuse eesmärk on tagada:
1. täielik tööhõive;
2. stabiilsed hinnad;
3. majanduskasv.
Need eesmärgid on omavahel vastuolus. Näiteks jõupingutused tööpuuduse vähendamiseks võivad
kaasa tuua hindade kasvu. Mõnede teadlaste arvates pole valitsus üldse suuteline
majandusstabiilsust garanteerima.
3.2.7Valitsuse puudused
Nii turumajandusel, kui ka valitsuse sekkumisel on omad plussid ja miinused. Valitsus peab
majandusprotsessidesse sekkuma väga ettevaatlikult. Tegutsemisele peab eelnema põhjalik
uurimistöö.
Valitsuse puudused tururegulatsiooni ees:
1. Stiimulite puudumine - valitsuse otsused puudutavad võõra vara kasutamist. Tulemus ei pruugi
olla optimaalne.
2. Informatsiooni puudumine - valitsusel puudub informatsioon tarbijate vajaduste kohta. Ametnik
lähtub otsuste langetamisel isiklikest eelistustest.
3. Erihuvidest lähtumine - valitsuse ametnikud võivad olla erinevatest huvigruppidest mõjutatud.
Otsus langetatakse ühe huvigrupi kasuks.
Korruptsioon – ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isikliku rikastumise või omakasu
eesmärgil.
Too näiteid korruptsioonist:
1. .......................................................................................................................................................
2. .......................................................................................................................................................
3. .......................................................................................................................................................
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/8

4. Makroökonoomika 07.03.02
ÜLESANNE 2: loe läbi tekst Paul Samuelson ja Milton Friedman. Kaks arvamust valitsuse rollist
majanduses.
Vasta järgmistele küsimustele:
1. Milline on valitsuse roll Paul Samuelsoni meelest? ......................................................................
2. Milline on Milton Friedmani seisukoht? .......................................................................................
3. Miks Samuelson soovitab miinimumpalka? .................................................................................
4. Miks Friedma ei soovita kehtestada miinimumpalka? ..................................................................
5. Kuidas Samuelson soovitab vaeseid toetada? ...............................................................................
6. Kuidas Friedman soovitab vaeseid toetada? .................................................................................
7. Milline peaks olema valitsuse roll Sinu meelest? .........................................................................
ÜLESANNE 3: koosta kulude-tulude ringluse skeem, kus oleks koht ka valitsusel.
3.3Riigieelarve
Eelarve on mingi majandusüksuse planeeritavate kulude ja tulude võrdlus mingi ajaperioodi jaoks.
Riigi eelarve koostatakse eelolevaks rahandus- ehk fiskaalaastaks. Eelarve peab olema tasakaalus -
kulud ei tohi ületada tulusid.
3.3.1Valitsuse kulud
Majanduslikust seisukohast jagunevad valitsuse kulud järgmiselt:
1. investeeringud;
2. tarbimine;
3. toetused;
4. riigivõla tagasimaksed.
Tegelikkuses jagatakse kulud ministeeriumite haldusalade kaupa.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/8

5. Makroökonoomika 07.03.02
3.3.2Valitsuse tulud:
1. maksud;
2. finantstulud - intressid hoiustelt;
3. varade müük;
4. majandustegevus.
3.3.3Eesti Vabariigi 2002. aasta eelarve
TULUD
Füüsilise isiku tulumaks 3 391 900 000
Ettevõtte tulumaks 620 000 000
Sotsiaalmaks 12 413 000 000
Käibemaks 9 350 000 000
Alkoholiaktsiis 1 020 000 000
Tubakaaktsiis 615 000 000
Kütuseaktsiis 1 745 000 000
Mootorsõidukiaktsiis 152 000 000
Pakendiaktsiis 600 000
Hasartmängumaks 110 000 000
Tollimaks 45 000 000
Riigilõiv 677 996 000
Segatulud 321 615 000
Trahvid 117 900 000
Tulu varadelt 2 056 522 000
Finantstulud 72 800 000
Majandustulud 421 360 000
TULUD KOKKU 33 130 693 000
KULUD
Riigikogu 169 004 000
President 34 200 000
Riigikontroll 28 200 000
Õiguskantsler 10 655 000
Riigikohus 28 070 400
Riigikantselei 185 843 000
Haridusministeerium 2 506 580 000
Justiitsministeerium 774 442 200
Kaitseministeerium 1 623 953 600
Keskkonna ministeerium 406 096 000
Kultuuriministeerium 1 169 451 800
Majandusministeerium 444 951 900
Põllumajandusministeerium 835 684 200
Rahandusministeerium 1 152 845 900
Siseministeerium 2 206 278 300
Sotsiaalministeerium 8 138 144 100
Teede- ja Sideministeerium 1 660 725 600
Välisministeerium 346 612 300
Maavalitsused 177 440 000
Laenu tagasimaksed 259 000 000
Reservid 171 936 900
Pensionid 7 529 257 800
Muud kulud 3 271 320 000
KULUD KOKKU 33 130 693 000
Millised eluvaldkonnad on valitsuse meelest olulisemad? .................................................................
2003. aasta eelarve kogumaht on 38,4 miljardit krooni. Muutus eelmise aastaga on 12%.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 5/8

6. Makroökonoomika 07.03.02
Eesti Riigi eelarve aastate lõikes
(miljardites kroonides)
38,4
34,3
28,5 29,8
18,5
15,3
13,4 12,7
8,9
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
3.3.4Eelarve defitsiit
Riikide eelarved kipuvad pigem olema defitsiidis kui ülejäägis. Tegemist on tulude ja kulude
planeeritud vahega. Puudujääki üritatakse kaotada riikliku laenu abil.
Riikliku välislaenu eelised:
1. Riigivõlg on kogu eelarvega võrreldes suhteliselt väike ja seda on kerge tagasi maksta.
2. Välislaen on lihtsaim võimalus suurinvesteeringute rahastamiseks.
3. Majanduslanguse korral hoiavad üksikisikud ja ettevõtted raha kokku, kuid riik saab kulutada
laenatud raha. See vähendab majanduslangust.
Riikliku välislaenu puudused:
1. Võlalt tuleb maksta intresse. See vähendab tulusid.
2. Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Miks? .........................................................
3. Riigi laen vähendab investeeringuid erasektoritesse. See omakorda raskendab uute töökohtade
loomist.
4. Inflatsiooni suurenemise oht. Kuidas? ..........................................................................................
5. Suur välislaen alandab riigi mainet välismaailma silmis.
Võimalusi eelarvedefitsiidi vähendamiseks
Eelarve tasakaalustamiseks tuleb suurendada sissetulekuid ja tugevdada kontrolli väljaminekute üle.
Riigi tulusid ei saa suurendada tõstes maksumäärasid. See vähendaks inimeste huvi töötegemise
vastu või sunniks neid otsima võimalusi maksudest kõrvale hiilima.
Kulude kontrollimise võimalused:
1. koostada mitme aasta eelarve, kus nähakse ette pikemaperioodilisi kulutusi;
2. koostada riiklikud investeerimisprogrammid, kus pannakse paika vajalikud investeeringud ja
nende allikad;
3. pensionireform, mis vähendab riigi rolli pensionide maksmisel ja suurendab erapensionifondide
osakaalu;
4. erastamine - riiklike ettevõtete müümine eraettevõtetele;
Riigi sissetulekuid on võimalik suurendada tõhustades maksuameti tööd maksude kogumisel ja
maksupetturite tuvastamisel.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 6/8

7. Makroökonoomika 07.03.02
Eesti Valitsuse välisvõlg oli 2001. aasta 3. kvartalis 3 miljardit krooni? (Allikas Eesti Pank)
3.3.5Eelarve puudujääk
Kõik summad eelarves on hinnangulised. Kuidas tegelikult raha laekub, selgub aasta lõpus. Kui
aasta keskel tundub, et raha kipub puudu jääma, võetakse vastu negatiivne eelarve. Näiteks 1999.
aastal võeti Eestis vastu täiendav negatiivne eelarve, sest tulusid laekus planeeritust vähem. Seetõttu
jäid paljud valdkonnad oodatud rahast ilma. Kokku kärbiti kulusid 1 miljardi ulatuses. (Allikas
Rahandusministeerium).
3.4Maksud
3.4.1Riiklikud maksud
1. Füüsilise isiku tulumaks 26% palgast.
2. Ettevõtte tulumaks 26% väljavõetavast kasumist. Kui kasum investeeritakse ettevõttesse, siis
tulumaksu maksma ei pea.
3. Sotsiaalmaks 33% palgafondist (20% läheb sotsiaalkindlustusfondi, 13% ravikindlustusfondi).
Maksab tööandja.
4. Käibemaks 18% ettevõtete pakutavatelt teenustelt ja toodetelt. Maksab lõpptarbija.
5. Aktsiisimaksud teatud toodete tarbimisest:
5.1.alkoholi aktsiis;
5.2.tubakaaktsiis; Maksude osakaal riigieelarves
5.3.mootorkütuse aktsiis;
5.4.mootorsõiduki aktsiis; Füüsilise isiku
5.5.pakendi aktsiis. tulumaks
6. Muud maksud: 10%
6.1.hasartmängumaks; Aktsiisid
6.2.pärandi ja kinkemaks; 11% Sotsiaalmaks
6.3.maamaks; 38%
6.4.tollimaks
6.5.trahvid;
Muud tulud
13%
Käibemaks
3.4.2Maksude eesmärk:
28%
1. valitsuse finantseerimine;
2. tulude ümberjagamine;
3. majandustegevuse ja inimeste harjumuste mõjutamine;
Too näiteid, kuidas maksude abil majandustegevust või inimeste harjumusi mõjutatakse:
1. .......................................................................................................................................................
2. .......................................................................................................................................................
3. .......................................................................................................................................................
3.4.3Erinevad maksusüsteemid
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 7/8

8. Makroökonoomika 07.03.02
Proportsionaalne maksusüsteem.
Maksumäär ei sõltu maksustatava summa suurusest. Näiteks üksikisiku tulumaks Eestis on
proportsionaalne maks. Kõik inimesed maksavad 26% oma palgast sõltumata palga suurusest.
Paljud ei ole sellise süsteemiga rahul. Põhjenduseks tuuakse seda, et jõukamal inimesel on lihtsam
maksu maksta kui vaesel. Näiteks üks annab 10 000-st kroonist riigile 2 600 kr, teine 100 000-st
kroonist 26 000 kr. 7 400 krooniga on raskem ära elada, kui 74 000 krooniga. Seepärast võiksid
jõukamad inimesed rohkem ja vaesemad vähem makse maksta.
Progresseeruv maksusüsteem.
Maksumäär suureneb koos tulu suurenemisega.
Näiteks kui sissetulek on kuni 5 000, on tulumaksumäär 20%;
5 001 … 10 000 - 25%;
10 001 … 20 000 - 30%;
üle 20 000 - 35%.
Sellist maksusüsteemi on peetud ka edukate inimeste karistamissüsteemiks. See võib mõjutada
inimesi oma tulusid varjama või väiksematest palgatõusudest loobuma (näiteks 9 500 kroonilt 10
500 kroonini).
Regresseeruv maksusüsteem.
Maksu määr väheneb koos maksustatava summa suurenemisega.
Milline maksusüsteem on parim, pole teada. Maksud ja maksusüsteemid on lõpmatute vaidluste
allikaks.
3.4.4Kohalikud maksud
Lisaks riiklikele maksudele võib omavalitsus (linn või vald) kehtestada kohalikke makse:
1. isikumaks;
2. kohalik tulumaks (maksimaalselt 2 %);
3. müügimaks (1% läbimüügist);
4. paadimaks;
5. reklaami- ja kuulutusemaks;
6. teede ja tänavate sulgemismaks;
7. loomamaks;
8. lõbustusmaks;
9. liiklussõiduki maks (kehtis Tallinnas, tasuti kord aastas mootori võimsuse pealt 5kr/kw).
Põhilise sissetuleku saavad omavalitsused riiklikust üksikisiku tulumaksust.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 8/8