1. Õppedisaini alused IFI 7051
1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja
õppedisaini valdkonda
Mart Laanpere
TLÜ Informaatika instituudi teadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Täna kavas
 Sissejuhatus kursusesse
 Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja
õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid.
Õppedisaini mudelid.
 Praktikum. Õppedisaini esimene faas:
probleemipüstitus, õpieesmärgid ja -väljundid

3. Kursusest
 Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini
protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal.
Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi
evalvatsioonini.
 Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja
kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e-
õpikut vms
 Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva
8.sept., 6.sept., 17.nov, 1.dets. ja eksam kodutööde
põhjal 14.jaanuaril
 Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes

4. Hindamine
 Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides,
refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
 Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse
õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm,
õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava
 Individuaalsed ülesanded (60%):
 Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v. Wikipedia artikkel
 Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe
õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja
õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine
 Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli
osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)

5. 1. Õppedisaini mõiste
 Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja
õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta
õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
 Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond,
angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet
 Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul
üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele
 Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma
õppimiseta aga mitte
 Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon
õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil
 Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-
treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid

6. 1. 1. Õppimise määratlusi
 Tsirkusekaru õpib trikke tegema
 Laps õpib jalgrattaga sõitma
 Ärimees õpib inglise ärikeelt
 Sysadmin õpib serverit haldama
 Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri
 Börsimaakler õpib edukalt toime tulema
Mille poolest erineb
loomade õppimine inimlikust?

7. Definitsioone...
 Õppimine on protsess, mille tulemuseks on
püsivad muutused õppija võimekuses
käituda ühel või teisel moel
 Õppimine on inimese hoiakute või
võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle
aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele
(R.Gagne)
 Õppimine on uue tähenduse loomine läbi
isikliku kogemuse mõtestamise

8. Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)
 Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab,
defineerib...
 Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...
 Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab,
kannab ette …
 Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab,
loob, analüüsib, koostab, hindab ...

9. Kuidas inimene õpib?
 Õpipoiss-sell-meister
 Kool - õppimisvabrik (variõppekava)
 Pädevuskoolitus kui treening
 Iga õppimine on keele õppimine
 Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine”
Inimene õpib:
•matkides
•harjutades
•katse-eksituse meetodil ...

10. 1.2. Õpetamine: teooria ja praktika
 Õpetamine kui kasvatuse viis
 Õpetamine kui koolitus
 Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus
 Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija
arengu “normaalsesse” kulgu
 Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise
kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise
eelduseks

11. Õpetajate “sisemised teooriad”
 Transmissioon – teadmiste ülekanne
 Transaktsioon – tehes õppimine
 Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate
muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine
Tooge näiteid õppimisega seotud
vanasõnadest iga suundumuse alla!

12. Teaduslikud õppimisteooriad
 Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja
Skinneri operantse tingituse teooriad
 Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia,
General Problem Solving (GPS), Human
Information Processing (HIP)
 Konstruktivistlikud: Bruner, Lave, Võgotski
sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe
 Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt):
omandamine, osalemine, loomine
 Vt. http://tip.psychology.org

13. Ülesanne
 Koostage mõistekaart fookusküsimusega: kuidas
kavandada õpetamist?

14. 2.1. Õpisüsteemid
Erinevad lähenemised ja koolkonnad:
 Computer-Based Instruction (CBI)
 Computer-Assisted Instruction (CAI)
 Interactive Learning Environments (ILE)
 Intelligent Tutoring Systems (ITS)
 Microworlds
 CSCL
 EPSS, WebPSS
 WBT, WBI, e-learning, virtual learning
 E-õpe 2.0 (konnektivism)

15. Õpisüsteemi funktsioonid
 Presentatsioon
 Juhendamine (tutoring)
 Reflektsioon, diskussioonid
 Interaktiivsed harjutused, ülesanded
 Rühmatöö
 Õpitulemuste kontroll ja hindamine
 Õppeprotsessi monitooring ja haldamine

16. Õpisüsteemi struktuur
 Lineaarne mudel Pres Ül Test
 Lineaarne, kuid
hargnemis- ja Pres
vahelejätmis-võimalustega
Pres Ül Test
 “Laadaplatsi” mudel Ül
Pres Pres
Ül
Pres Ül
Ül Test

17. Näiteid?
 Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja
õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest
õpisüsteemidest

18. 2.2. Õppedisaini olemus
 Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna
süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on
muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja
huvitavamaks.
 Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja
vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab
õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja
õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja
õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid,
jms.

19. 2.3. Eellugu: programmõpe
 Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika
 Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri
käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism),
operantne tingitus (i.k. operant conditioning)
 Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku
individualiseerimist
 Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus ->
programmeeritavus
 Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja
õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)

20. 2.4. Õppedisaini mudelid
 Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni
tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):
 köida õpilaste tähelepanu
 teadvusta õpilastele tunni eesmärgid
 meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna
 esita uus osa
 juhenda õpilaste iseseisvat õppimist
 anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või
rakendada
 anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta
 hinda õpilaste sooritust
 taga õpitu kinnistamine

21. Levinuim disaini üldmudel ADDIE
 A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate hetketaset,
vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda,
õppekava, pädevusnõudeid vms.
 D – Design, disain. Kavandatakse
kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur,
õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.
 D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid,
õpikeskkond, testid jms.
 I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas.
 E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse
kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga
parendada kursuse disaini.

22. Dick & Carey õppedisaini mudel

23. Jonasseni 3C mudel
Authentic Situated learning
tasks Case-based problems
Context Domain-specific reasoning
Apprenticeship
Multiple perspectives
Modeling
process Indexed meanings
KNOWLEDGE Construction
Internal negotiation Invention,
Collaboration exploration
Articulation Reflection
Social negotiation of meaning Intentions,
Mental models expectations
Coaching

24. Merrienboer’i 4C/ID mudel
Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
Osaülesanded rutiinsete
Õpiülesanded oskuste automatiseerimiseks
Toetav informatsioon Vajadusel pakutav
lisainfo ja tagasiside
Just-In-Time info

25. ISD: Instructional Systems Design
Selecting &
Analyzing sequencing Developing Evaluating
needs content lessons instruction
1.Analyze 3.Analyze & 5.Specify 7.Evaluate
problem sequence learning instruction
tasks events &
activities
2.Analyze 4.Analyze & 6.Perform
domains sequence interactive
supporting message
content design

26. Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)
1.Vajaduste 2.Õppesisu 3.Strateegia 4.Evalvat-
analüüs määratlemine ja taktika sioon
Analüüsi Analüüsi ja Kavanda Hinda
probleemi järjesta õpetamise ja õpetamise
tegevused korralduse tulemus-
strateegia likkust
Analüüsi Määratle Koosta õppe-
aine- tegevusi materjalid
valdkonda toetavad
teadmised

27. Merrill: õpetuse esmased printsiibid
 Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma
oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
 Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride
aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste
meeldetuletamise või esitamise kaudu.
 Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste
demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste
reeglitega.
 Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos
korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
 Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga,
suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma
õpitud teadmisi ja oskusi

28. Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel
 Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstuali-
seeritud probleemipüstitus
 Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult
keerulisemaks muutuv jada
 Osised (Components): info (information-about, parts-of,
kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid,
õppematerjalid, õpiobjektid
 Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
 Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
 Teostamine(Production)

29. Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task-
Centered Instructional Strategy)
 Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena
 Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu
 Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest
(iga sammu kohta)
 Ülesanne uues kontekstis: rakendada Veasna seafarmi
näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning)
näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid)
 Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse
taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel)
 Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta
 Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis

30. Rühmatöö
 Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad
koostööle kuni kursuse lõpuni sama
teema/õpisüsteemi kallal
 Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või
üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem,
mida hakkate lahendama
 Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus
ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus