SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  18
1/30/20151
10. klass
TÄISARVUDE HULK
1/30/20152
Naturaalarvu n vastandarvu
 – n defineeritakse selliselt, et
 n + (−n) = 0 .
Täisarvud
 Naturaalarvude hulga N täiendamisel
arvuga 0 ja arvude 1; 2; 3;…; n; n + 1; …
vastandarvudega saame täisarvude
hulga
 Täisarvude hulka tähistatakse tähega Z
Täisarvud
 Positiivsete täisarvude hulka
tähistatakse Z+
 Z+ ={1; 2; 3; ...}
 Negatiivsete täisarvude hulka
tähistatakse Zˉ
 Z− ={... − 3; − 2; −1}.
Z = {..., -2, -1, 0, 1, 2, 3 ...}
0 1 2 . . .3-1-2-3. . .
Z = Z+
 Z
 {0}
Täisarvude hulk
1/30/20156
Kasarvon positiivnevõi mittenegatiivne?
 Positiivsed täisarvud: Z+ = {1, 2, 3 ...}
 Negatiivsed täisarvud: Z- = {..., -2, -1}
 Mittenegatiivsed täisarvud {0, 1, 2, 3 ...}
 Mittepositiivsed täisarvud: {..., -2, -1, 0}
Täisarvude hulk, selleomadused
 Naturaalarvude hulk on täisarvude hulga osahulk
 Iga naturaalarv on ühtlasi täisarv
 Mõned täisarvud ei ole naturaalarvud
Naturaalarvude hulga laiendamisel täisarvude hulgani
säilisid tehetega seotud reeglid kommutatiivsus,
assotsiatiivsus ja distributiivsus
N Z
Täisarvude hulgaomadused
 Täisarvude hulk on järjestatud
 Täisarvude hulgas ei ole suurimat ja
vähimat arvu
 Täisarvude hulk on kinnine liitmise,
lahutamise ja korrutamise suhtes
1/30/20159
Ül. 77
 Et märkida võlga
 Külmakraade
 Liikumist ettanatud suunale
vastupidises suunas
 ...
 Võrrandi negatiivsed lahendid
1/30/201510
Ül. 78
 a) tõene, sest kõik naturaalarvud on parajasti ka
täisasvud;
 b) tõene, sest leppisime kokku, et null ei kuulu
naturaalarvude hulka;
 c) vale;
 d) nullil vastandarvu ei ole;
 e) ei, kui a on ise negatiivne arv, siis –a tähistab
selle vastandarvu ehk positiivse arvu
1/30/201511
Ül. 79
 a · b = 0, kui a = 0 või b = 0;
 a · b > 0, kui a > 0 ja b > 0 või kui a < 0 ja b < 0;
 a · b < 0, kui a > 0 ja b < 0 või kui a < 0 ja b > 0;
 a2 · b < 0, kui b < 0;
 a · b ≤ 0, kui a ≥ 0 ja b < 0 või kui a < 0 ja b ≥ 0;
 a · b ≥ 0, kui a ≥ 0 ja b > 0 või kui a ≤ 0 ja b < 0;
1/30/201512
Ül. 80
 Kahekohaline arv on 10a + b
 Kolmekohaline arv on 100a + 10 b + c
1/30/201513
Ül. 81
 Kui m > 0 ja n < 0, siis
a) m2n < 0;
b) n3n5 = n8 > 0;
c) -m2n4 > 0;
d) (-m2n4)3 < 0;
e) -m0n0 < 0;
f) -(m2n3)4 < 0;
g) (-m2n3)4 > 0;
h) (m2n3) (-nm3)3 =
= -m11n6 < 0;
1/30/201514
Ül. 84
 10 kg praetud kohvi on 100% - 12,5% = 87,5%
 Toorkohvi kulub 10 : 0,875 ≈ 11,4 kg
1/30/201515
Ül. 85
 Lisame x g puhast hõbedat, siis
x + 0.835 * 400 = 0,875(x + 400)
 x + 334 = 0,875x + 350
 0,125x = 16
 x = 128 g
1/30/201516
Ül. 87
 Antud arv 100a + 10b + c
 Uus arv 100c + 10b + a
 Arvude vahe (100a + 10b + c) – (100c + 10b + a) =
 = 99a – 99c = 99 (a – c),
 Mis kindlasti jagub 9-ga, kuna üks teguritest 99
jagub ise 9-ga
1/30/201517
Ül. 88
 Paaritu arv 2n + 1
 Selle ruut (2n + 1)2 = 4n2 + 4n +1
 Vähendame 1 võrra: 4n2 + 4n = 4n(n +1)
 Antud korrutis kindlasti jagub 4-ga, kuna üks
teguritest on 4, samas üks arvudest n või n + 1
kindlasti on paarisarv, kuna need on järjestikused
arvud.
 Seega saadud arv jagub 4 ja 2 korrutisega ehk 8-ga.
1/30/201518
Kodus

Contenu connexe

Tendances (20)

Silbitamine
SilbitamineSilbitamine
Silbitamine
 
13.sünnijärgne areng sünnist surmani
13.sünnijärgne areng sünnist surmani13.sünnijärgne areng sünnist surmani
13.sünnijärgne areng sünnist surmani
 
Kineetiline energia
Kineetiline energiaKineetiline energia
Kineetiline energia
 
Suguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumineSuguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumine
 
Soki Kudumine
Soki KudumineSoki Kudumine
Soki Kudumine
 
Rakud ja koed
Rakud ja koedRakud ja koed
Rakud ja koed
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
 
Andrus Kivirähk
Andrus KivirähkAndrus Kivirähk
Andrus Kivirähk
 
Andrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk MirjamAndrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk Mirjam
 
Püramiid
PüramiidPüramiid
Püramiid
 
Inertsus
InertsusInertsus
Inertsus
 
Soo määramine
Soo määramineSoo määramine
Soo määramine
 
Vesinik
VesinikVesinik
Vesinik
 
Vesinikside. Ave Soekov
Vesinikside. Ave SoekovVesinikside. Ave Soekov
Vesinikside. Ave Soekov
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
 
Aatomi Ja[1]..
Aatomi Ja[1]..Aatomi Ja[1]..
Aatomi Ja[1]..
 

Plus de Maria Savina (6)

11 klass i tund
11 klass i tund11 klass i tund
11 klass i tund
 
10 klass i tund
10 klass i tund10 klass i tund
10 klass i tund
 
9 klass I tund
9 klass I tund9 klass I tund
9 klass I tund
 
6 klass 1 tund
6 klass 1 tund6 klass 1 tund
6 klass 1 tund
 
Annoteeritud lingid
Annoteeritud lingidAnnoteeritud lingid
Annoteeritud lingid
 
Tasakujund
TasakujundTasakujund
Tasakujund
 

Täisarvud

  • 2. 1/30/20152 Naturaalarvu n vastandarvu  – n defineeritakse selliselt, et  n + (−n) = 0 .
  • 3. Täisarvud  Naturaalarvude hulga N täiendamisel arvuga 0 ja arvude 1; 2; 3;…; n; n + 1; … vastandarvudega saame täisarvude hulga  Täisarvude hulka tähistatakse tähega Z
  • 4. Täisarvud  Positiivsete täisarvude hulka tähistatakse Z+  Z+ ={1; 2; 3; ...}  Negatiivsete täisarvude hulka tähistatakse Zˉ  Z− ={... − 3; − 2; −1}.
  • 5. Z = {..., -2, -1, 0, 1, 2, 3 ...} 0 1 2 . . .3-1-2-3. . . Z = Z+  Z  {0} Täisarvude hulk
  • 6. 1/30/20156 Kasarvon positiivnevõi mittenegatiivne?  Positiivsed täisarvud: Z+ = {1, 2, 3 ...}  Negatiivsed täisarvud: Z- = {..., -2, -1}  Mittenegatiivsed täisarvud {0, 1, 2, 3 ...}  Mittepositiivsed täisarvud: {..., -2, -1, 0}
  • 7. Täisarvude hulk, selleomadused  Naturaalarvude hulk on täisarvude hulga osahulk  Iga naturaalarv on ühtlasi täisarv  Mõned täisarvud ei ole naturaalarvud Naturaalarvude hulga laiendamisel täisarvude hulgani säilisid tehetega seotud reeglid kommutatiivsus, assotsiatiivsus ja distributiivsus N Z
  • 8. Täisarvude hulgaomadused  Täisarvude hulk on järjestatud  Täisarvude hulgas ei ole suurimat ja vähimat arvu  Täisarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise ja korrutamise suhtes
  • 9. 1/30/20159 Ül. 77  Et märkida võlga  Külmakraade  Liikumist ettanatud suunale vastupidises suunas  ...  Võrrandi negatiivsed lahendid
  • 10. 1/30/201510 Ül. 78  a) tõene, sest kõik naturaalarvud on parajasti ka täisasvud;  b) tõene, sest leppisime kokku, et null ei kuulu naturaalarvude hulka;  c) vale;  d) nullil vastandarvu ei ole;  e) ei, kui a on ise negatiivne arv, siis –a tähistab selle vastandarvu ehk positiivse arvu
  • 11. 1/30/201511 Ül. 79  a · b = 0, kui a = 0 või b = 0;  a · b > 0, kui a > 0 ja b > 0 või kui a < 0 ja b < 0;  a · b < 0, kui a > 0 ja b < 0 või kui a < 0 ja b > 0;  a2 · b < 0, kui b < 0;  a · b ≤ 0, kui a ≥ 0 ja b < 0 või kui a < 0 ja b ≥ 0;  a · b ≥ 0, kui a ≥ 0 ja b > 0 või kui a ≤ 0 ja b < 0;
  • 12. 1/30/201512 Ül. 80  Kahekohaline arv on 10a + b  Kolmekohaline arv on 100a + 10 b + c
  • 13. 1/30/201513 Ül. 81  Kui m > 0 ja n < 0, siis a) m2n < 0; b) n3n5 = n8 > 0; c) -m2n4 > 0; d) (-m2n4)3 < 0; e) -m0n0 < 0; f) -(m2n3)4 < 0; g) (-m2n3)4 > 0; h) (m2n3) (-nm3)3 = = -m11n6 < 0;
  • 14. 1/30/201514 Ül. 84  10 kg praetud kohvi on 100% - 12,5% = 87,5%  Toorkohvi kulub 10 : 0,875 ≈ 11,4 kg
  • 15. 1/30/201515 Ül. 85  Lisame x g puhast hõbedat, siis x + 0.835 * 400 = 0,875(x + 400)  x + 334 = 0,875x + 350  0,125x = 16  x = 128 g
  • 16. 1/30/201516 Ül. 87  Antud arv 100a + 10b + c  Uus arv 100c + 10b + a  Arvude vahe (100a + 10b + c) – (100c + 10b + a) =  = 99a – 99c = 99 (a – c),  Mis kindlasti jagub 9-ga, kuna üks teguritest 99 jagub ise 9-ga
  • 17. 1/30/201517 Ül. 88  Paaritu arv 2n + 1  Selle ruut (2n + 1)2 = 4n2 + 4n +1  Vähendame 1 võrra: 4n2 + 4n = 4n(n +1)  Antud korrutis kindlasti jagub 4-ga, kuna üks teguritest on 4, samas üks arvudest n või n + 1 kindlasti on paarisarv, kuna need on järjestikused arvud.  Seega saadud arv jagub 4 ja 2 korrutisega ehk 8-ga.