2. ÄRKAMISAEG
Ärkamisaeg – 19. sajandi keskel alanud
eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning
tärkava haritlaskonna arengu aeg.
Rahvuslik liikumine – rahvuslikult
mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku
enesemääramist, millest kõrgeim vorm on
omariiklus.
3. EELDUSED RAHVUSVAHELISEL
TASANDIL
Suur Prantsuse revolutsioon.
Demokraatia laienemine.
Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu.
Vabadusliikumised.
Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemine.
4. EELDUSED EESTI TASANDIL
Pärisorjuse kaotamine.
Talude päriseksostmine.
Eestlastest haritlaskonna kujunemine.
Rahvusliku eneseteadvuse tõus.
Mõisnike eeskostest vabanemine.
Rahva haridustaseme kasv.
Kommunikatsioonivõrgu avardumine.
6. RAHVUSLIKU LIIKUMISE SUUNAD
RAHVUSLIK
LIIKUMINE
SAKSAMEELNE EESTIMEELNE VENEMEELNE
SUUND SUUND SUUND
J.V. JANNSEN J.HURT C.R. JAKOBSON
Koostöö Oma kesktee,
Koostöö venelastega
sakslastega üheõiguslus
7. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
1819-1890
• Pärit Pärnust, Vändrast.
• Sai Vändra kiriku köstriks.
• Pani aluse püsivale eestikeelsele
ajakirjandusele.
• 1857. aastal andis välja nädalalehe
Perno Postimees (lihtne, piltlik ja
rahvapärane jutustamisviis).
• Õhutas eestlasi talusid ostma, andis
õpetusi põllupidajatele, kirjutas
hariduse vajalikkusest.
• 1864. aastal kolis Tartusse ja asutas
uue ajalehe Eesti Postimees.
• Tema algatusel loodi 1865. a. laulu-
ja mänguselts Vanemuine ja 1970.a.
Eesti Põllumeeste Selts.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Johann_Voldemar_Jannsen.jpg?uselang=et
9. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU
18.-20. JUUNI 1869
• Traditsioon pärines Saksamaalt (Köler ja Jakobson olid
vastu).
• Korraldati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeval Tartus.
• Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest.
• Esinesid vaid mehed.
• Peeti isamaalisi kõnesid.
• Esimest korda esines noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades
hariduse tähtsust ja ustavust isamaale.
• Lauldud laulude hulgas olid laulud “Mu isamaa on minu
arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
• Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku
ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ja julgust tulevikuks.
10. II ÜLDLAULUPIDU
TARTUS, 1879
http://www.miksike.ee/docs/referadid2006/jannsen_liisisokman.htm
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=217&page_start=&table=Scans
12. JAKOB HURT
1839-1907
• Pärit Põlva lähedalt Himmastest.
• Lõpetas Tartu ülikooli
usuteaduskonna.
• Pidas Vanemuises kõnesid Eesti
ajaloost ja rahvaluulest.
• 1870 – kõne Helmes, püstitas
eestlastele ülesande saada suureks
vaimult.
• Töötas Eesti Postimehe lisalehe
toimetajana – ajalookäsitlus “Pildid
isamaa sündinud asjust”.
• Eesti Aleksandrikooli peakomitee
president (1870-1883).
• Eesti Kirjameeste Seltsi president
(1872-1881). http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jakob_Hurt.jpg
• 1872. aastal sai Otepää
kirikuõpetajaks.
14. ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE
1870-1884
• Eesmärk – kõrgema emakeelse kooli rajamine rahva enese
rahaga (mõtte algatajad Jaan Adamson, Hans Wühner).
• Vajalikud summad kooli jaoks koguti annetustega ja
selleks loodi Eesti kihelkondades komiteed.
• Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati
tähtsamaid küsimusi ning valiti Eesti Aleksandrikooli
peakomitee ja president.
• 1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta koolile
maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.
• 1880-te algul konflikt Hurda ja Johann Köleri vahel (laenu
soov).
• 1884. aastal suleti kõik komiteed, kogu raha paigutati
riigikassasse.
• 1888. aastal avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri
Linnakool.
16. EESTI KIRJAMEESTE SELTS
1871-1893
• Tartus tegutsenud kirjandusselts (EKmS).
• Andis välja aastaraamatut, toimetusi ja korraldas
kirjandusvõistlusi.
• Ülesandeks oli eestikeelsete kooliõpikute väljaandmine,
eesti keele arendamine ja sele õiguste kaitsmine.
• Seltsi presidendid: J. Hurt, C.R. Jakobson jt.
• Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule ja etnograafilise
materjali suurkogumine.
• 1872.a. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel
tänapäevani.
• Seltsi tegevus katkeb 1890-te alguse venestuse surve all.
• Kirjanduslikku ja keelealast, samuti kirjastustegevust
jätkab 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts (EKS).
17. CARL ROBERT JAKOBSON
1841-1882
• Sündis Tartus, lapsepõlve veetis
Tormas.
• Lõpetas J. Cimze seminari Valgas.
• 1863. aastal sai Peterburis
suurvürsti tütre koduõpetajaks.
• Nõudis kooliolude parandamist,
sõdis ülemäärase usuõpetuse
koormuse vastu (Eesti Postimehes).
• Oli baltisakslaste vastu.
• 1870. aastate algul pöördus tagasi
Eestisse ja ostis Uue-Vändrasse
Kurgja talu.
• Kirjutas põllumajandusküsimustest
ning ta valiti Pärnu ja Viljandi
põllumeeste seltsi presidendiks.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carl_Robert_Jakobson.jpg
18. JAKOBSONI KOLM ISAMAAKÕNET
1868, 1870
• 1868 – “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg”
valgus – muistne priius
pimedus – sakslaste võim
koiduaeg – kaasaeg, vabanemine võõrvõimust
• 1870 - “Võitlemised eesti vaimupõllul"
ennustas eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle
saksastumise eest
• 1870 – “Nõia usk ja nõia-protsessid”
kirjeldas nõiausku ja nõiaprotsesse
19. KOOLI LUGEMISE RAAMAT
1867
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:C._R._Jakobson%C2%B4i_%22Kooli_Lugemise_raamat%22,_I_jagu._1889.a.,_photo499.jpg
20. SAKALA
1878
• 1878. a. märtsis hakkas ilmuma “Sakala”, mis sai kiiresti
kõige loetavamaks eesti leheks.
• Ajalehes arvustas Jakobson meie ühiskondlikke olusid.
• Astus mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, poliitika toetus
jõukale talurahvale.
• Ta nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks.
• Pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et
riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid valitsus hoopis
sulges “Sakala” mõneks ajaks.
• Liigne enesekindlus viis Jakobsoni vastuollu teiste seniste
mõttekaaslastega.
22. VENESTAMINE
• VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika
Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja
rahvuslike eripärade kaotamiseks.
• Aleksander III – esimene Vene valitseja, kes jättis
balti aadli privileegid kinnitamata.
• Manasseini revision - senaator Manassein saabus
1882. a. Balti kubermange revideerima.
Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda
halvustavaid andmeid.
23. VENESTAMINE
• Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. a.
uued kindralkubernerid:
kindral Mihhail Zinovjev (Liivimaa)
vürst Sergei Šahhovskoi (Eestimaa)
• Sakslaste asemele määrati ametisse vene
ametnikud.
• Asjaajamiskeeleks sai vene keel.
• Talurahvakohtud kihelkondades kaotati.
• Maakondades seati ametisse talurahvaasjade
komissaarid, kes kontrollisid vallavalitsuse ja –
kohtute tööd.
24. VENESTAMISE MÕJU
• 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel.
• Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati.
• Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi
koolihariduse vastu, kirjaoskus langes.
• Aleksandrikool avati 1888. aastal vene
õppekeelega.
• Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise.
• Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal,
nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks.
• Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. a.
• Õigeusu levitamine, õigeusu kirikute rajamine.
• Ehitati suur õigeusu katedraal Toompeale.
25. ALEKSANDRI NEVSKI KATEDRAAL
Ehitati 1894-1900. a
S. Šahhovskoi
algatusel,
Novgorodi vürst
Aleksander Nevski
auks.
http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Alexander_Nevsky_Cathedral,_Tallinn?uselang=et
27. KUREMÄE KLOOSTER
Õigeusu
Nunnaklooster.
Rajatud 1892-
1895. a.
http://commons.wikimedia.org/wiki/P%C3%BChtitsa_Convent
28. RAHVUSLIK LIIKUMINE
• Pessimismimeeleolud.
• Seltside tegevus asendus meelelahutusega.
• 19. saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid,
tuletõrjeseltsid, kutseühingud.
• Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid komöödiad.
• Eestlaste seas tekkis ka hulk venestuse toetajaid.
• Intriigid, salakaebused.
• Ainus rahvuslik ajaleht – Postimees.
• 1888.a – J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks.
29. VENESTAMISE TOETAJAD
Jakob Kõrv Ado Grenzstein
1882 – ajaleht Valgus 1881 – ajaleht Olevik
Sai kurikuulsaks oma Eesmärk – eesti rahva
kaebuste ja intriigide lähenemine Venemaale.
teiste ajalehtede ja Ärkamisaeg on
seltside vastu. ajalooline eksimus.
1906 loobus avalikus elus Selgitas ainelist ja
tegutsemisest. kultuurilist kasu
venestamisest.
30. Jakob Kõrv Ado Grenzstein
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ado_Grenzstein.jpg
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=6512&page_start=&table=Scans
31. VENESTAMISE VASTASED
Karl August Hermann Villem Reiman
Ajaleht Postimees. Karskusliikumise
Esimene eestikeelne edendaja,
entsüklopeedia harrastusajaloolane.
"Eesti Üleüldine Üks Eesti Rahvameelse
Teaduse Raamat“. Eduerakonna
Kultuurilise edenemise asutajatest.
õhutamine. Esitas Eesti autonoomia
idee.
34. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS
• 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon.
• EÜS tegutses 1870-1940 Tartus.
• 1940. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid.
• EÜS jätkas tegevust põranda all.
• Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult
paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias,
Inglismaal, Kanadas, USAs ja Argentiinas).
• 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Selts Tartus.
• Suur teene – eesti keele käibeletoomine.
• 1884 – pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sini-must-
valge lipp.
36. EÜS-i lipp ja vapp
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_%C3%9Cli%C3%B5pilaste_Selts
37. JAAN TÕNISSON
• Sündis 1868. a. Viljandimaal,
lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
• Oli EÜS esimees, kohtuametnik Venemaal.
• 1896. a sai Postimehe toimetajaks.
• Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse
arendamise, astudes välja venestamise ja
saksastumise vastu.
• Ta nõudis eestlastele nii poliitikas kui majanduses
üheõiguslust.
• Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele
kasutamine jälle tavaliseks.
39. KONSTANTIN PÄTS
• Sündis 1874. a. Pärnumaal, lõpetas Tartu ülikooli
õigusteaduskonna ja asus advokaadiabina tööle Tallinnas.
• 1901. a. asutas ajalehe Teataja.
• Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale ka
majandusliku ja poliitilise võitluse.
• Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende
majanduslike positsioonide tõttu. Baltisakslased oli vaja
välja tõrjuda nii majandusest kui poliitikast.
• Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit –
1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene
valimisblokk.
• K. Pätsist sai Tallinna abilinnapea ja tema ajaleht
“Teataja” sai pooldajaid nii linnakodanike kui talutööliste
seas.
40. KONSTANTIN PÄTS
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cfekonstantin11.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Konstantin_P%C3%A4ts.jpg
41. KASUTATUD MATERJAL
• Adamson.A., Karjahärm,T. 2004. Eesti ajalugu
gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo
• Eesti Üliõpilaste Selts
http://www.eys.ee/index.php
• Laur.M., Mäesalu.A. jt. 2005. Eesti ajalugu I. Õpik
gümnaasiumile. Tallinn: Avita
• Laur.M., Pajur.A. 1997. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita
• Pajur.A, Tannberg.T. 2006. Eesti ajalugu II. Õpik
gümnaasiumile. Tallinn: Avita
• Vahtre L. 2004. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn:
Kirjastus Ilo
