2. Teisipäevast on 12 Euroliidu riigis
ühisraha euro
Rahamaailma suurim muutus seoses 2002. aasta algusega on teisipäevast käibele tulev ühisraha euro sularaha.
Kuigi euromünte võis juba natuke vähem kui kuu jagu Euroopa pankadest osta, tuleb raha ametlikult käibele 1.
jaanuarist - kella 12. öösel peaksid hakkama eurotsooni riikide sularahaautomaadid väljastama eurokupüüre,
poodides saab neis riikides kasutada küll rahvusvaluutat, kuid tagasi annab kaupmees vaid eurosid.
Uuele eurorahale lähevad ELi riikidest üle Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburgi,
Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja meile kõige lähemal Soome.
1. jaanuarist 1999 fikseeris Eesti Pank Eesti krooni kursi euro suhtes: 1 EUR = 15,6466 EEK.
Kui teil on plaanis minna aastavahetuseks reisile mõnda eurotsooni riiki, siis tuleb kaasa võtta sihtkohariigi
rahvusvaluutat. Teil pole vaja muretseda selle pärast, et peate seda seal kohe pärast aastavahetust hakkama
eurodesse vahetama. Rahvusvaluutas saate endistviisi tasuda ka 2002. aasta jaanuari alguses. Alates 2. jaanuarist
2002 on reisile minnes võimalik eurosid Eestist kaasa saada.
Euro ametlik rahvusvaheline lühend on EUR ja sümbol on €. Euro pangatähtede nominaalväärtused on 5, 10, 20, 50,
100, 200 ja 500.
Euro müntide nominaalväärtus on 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Kõigil kaheksal mündil on üks ühesugune
külg, mis kajastab müntide ühist nominaalväärtust kõigis 12 eurotsooni riigis, müntide teine külg on aga rahvuslik,
igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu eurotsoonis.
31. detsember 2001, Eesti Päeva leht, http://www.epl.ee/news/majandus/teisipaevast-on-12-euroliidu-riigis-uhisraha-euro.d?id=50905474
1. Mida fikseeris Eesti Pank 1.jaanuaril 1999?
2. Millised on euro pangatähtede nominaalväärtused?
3. Millised riigid lähevad üle uuele eurorahale?
3. Kas väite on õige või vale?
• Euroopa Liit on võtnud ühise raha- dollar.
• 1988. aastal Euroopa Komisjoni president Winston Churchil tuli välja
sooviga luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit, kus võetaks kasutusele ühine
raha ja rahapoliitika.
• Alles 1. jaanuaril 2002 võeti euro käibele ka sularahana.
• Liikmesriigid kaotavad ühisele rahapoliitikale üleminekul võimaluse olla
iseseisvaks riigiks.
• Eesti plaanib Ameerika ühisrahaga liituda nii pea kui võimalik.
• Euroopa Keskpank otsustab Euroopa riikide rahapoliitika üle.
• Kui riigil ei ole võimalik otsustada oma rahapoliitika üle, tuleb
majanduspoliitika teostamiseks kasutada rohkem halduspoliitika.
• Seni on vanadest liikmesriikidest rahaliidust kõrvale jäänud Island, Sveits,
Norra.
lk 178
4. Karikatuur
• Mida on autor edastanud oma karikatuuril?
• Kas olete autoriga nõus?
