1. Norman
2013

2.  Liiginimi eesti keeles Hunt
 Liiginimi ladina keeles
Canis lupus L.
 Rahvapäraseid nimesid
Susi, kriimsilm, võsavillem,
hall hunt, hallivatimees,
metsakutsa.
 Hunt on metsa sanitar, kes
kütib haigeid või vigaseid
loomi ning piirab näriliste ja
sõraliste arvukust.

3.  Kehamõõtmed
 Tüvepikkus 100...160 cm.
 Saba pikkus 35...50 cm.
 Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm).
 Kehamass
 32...50 kg
 Eestis kütitud huntide maksimumkaal 62 kg.

4.  Levik Levinud kogu Eestis ning üldiselt peaaegu kogu
põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Gröönimaal ning igilume
ja -jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus
kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas.
 Arvukus 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis
hunte 150 ja 200 isendi vahel.

5.  Väldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku.
 Eestis võib hunti rohkem kohata võsastikes ja rabades.
 Talvel on hundid karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel
aga elatakse paariti ning rajatakse pesa.

6.  Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest,
jänestest.
 Suvel toitub koduloomadest, konnadest, hiirtest,
putukatest ja linnumunadest.
 Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga
(marjad, kõrrelised).
 Toidupuudusel esineb kannibalismi.

7.  Sigimine Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi
ellujäävate järglaste hulk sõltub
toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema
positsioonist karjas.
 Areng
 Tiinus kestab 62...75 päeva.
 Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud
kõrvaavadega, kaaludes 300...500 g.
 Silmad avanevad 10...12 päevaselt.
 Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka
poolseeditud lihatoit.
 Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks
kahe-, isased kolmeaastaselt.
 Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused
ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt.

8.  Eestis võiks olla 50...80 hunti, on aga üle 150.