1. Keskkonna fotograafiline
musealiseerimine
Vahur Puik
doktorant, EHI kultuuride uuringud
19.04.2010 loeng
erikursuse AIG6068 "Fotod ja nende kogumine: ajalugu
ja arengusuunad" raames
2. les Archives de la Planètes 1909–1931
Albert Kahn (1860-1940)
geograaf Jean Brunhes (1869-1930)
4 000 stereofotopaari
72 000 autokroomi
180 000 m ehk 100 tundi filmi
http://www.albert-kahn.fr/
3. Fotode kollektsioneerimine on maailma
kollektsioneerimine.
Fotograafia alguspäevil 1830. aastate lõpus
täheldas William H. Fox Talbot kaamera erilist
võimet talletada “aja kahjustusi”. Fox Talbot
pidas silmas seda, mis juhtub ehitiste ja
monumentidega.
Sontag, Susan. Fotograafiast. Tänapäev. Tallinn, 2006, lk 11.
4. Mission Héliographique 1851
Le Gray, Le Secq, Mestral, Baldus ja Bayard
http://www.photo.rmn.fr/c/htm/CSearchT.aspx?V=CSearchT&SID=2K1KTS20B37N9&E=S_2K1KT
5. Muuseumi tegevust ajalise ja ruumilise keskkonna
kohta asitõendite kogumisel, mille käigus eraldatakse
asjad kontseptuaalselt ja enamasti ka füüsiliselt
nende algsest päritolu- või tarvitamise keskkonnast
ning asetatakse nad nn museoloogilisse konteksti ehk
omistatakse neile museaali staatus, nimetatakse
musealiseerimiseks.
Mairesse, François. “La musealisation du monde.”
In RTBF 50 ans : l'extraordinaire jardin de la mémoire : Television,
7-28. Morlanwelz, Belgium: Musée royal de Mariemont, 2004.
6. valik, kogumine ja esitlus
musealiseerimine ex situ või in situ
André Malraux' imaginaarne muuseum 1947
7. Korjamisel leidub palju, mis mitmeti tähtis oleks, aga
kaasa võtta võimata, näit. endised algupäralised
ehitused, nende sisseseaded, suuremad maja- ja
tööriistad, tarbeasjad j. p. m.
Palve päevapiltnikkudele ja asjaarmastajatele.
E. R. Museumi ainelise vanavara korjamise toimekond.
Tartus, 10. 4. 1912
http://groups.google.ee/group/eesti_fotoparand/web/leskutsed-fotograafidele-20-sajandi-
8. Pääsukese reisipäeviku ja muuseumisse saadetud kirjade-postkaartide
alusel koostatud reisiteekond.
Kaart: Krista Mölder
Johannes Pääsuke: Mees Kahe Kaameraga: [näituse ringreisid 2003-2006: Eesti,
Saksamaa, Poola, Soome, Ungari, Prantsusmaa]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2008.
lk 114-115.
9. Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.
Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva
tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikkudest
asjadest, inimestest jne. ülesvõtteid teha. Hoolas
päevapiltnik on oma kaaslasega peaaegu terve
Tallinnamaa mereranna läbi käinud kõigil pool
huvitavaid ülesvõtteid tehes. Hulk ülesvõtteid on
Muhust ja Saaremaalt. Terve kogu on tublisti üle 300
ülesvõtte. Niisugune kogu on ise juba midagi väärt.
ERMi teade ajalehtedes 2. august 1913
vt ka Johannes Pääsukese reisipäevikut
Teater. Muusika. Kino, 1986, nr 10 (lk 52-61) ja 11 (lk 66-74)
http://groups.google.ee/group/eesti_fotoparand/web/johannes-psukese-1913-a-retke-pevik
10. National Photographic Record Association, 1897-1910
'to leave to posterity a permanent pictorial record of
contemporary life, to portray for the benefit of future
generations, the manners and customs, the festivals and
pageants, the historic buildings and places of our time'
and with a view to 'showing those who will succeed us not
only the buildings and places whish have a history or
which are beautiful in themselves – but the everyday life
of the people'
Edwards, Elizabeth. “Photography, 'Englishness' and Collective Memory.
The National Photographic Record Association, 1897-1910.” In Locating
Memory: Photographic Acts, edited by Annette Kuhn and Kirsten
McAllister. Illustrated edition. Berghahn Books, 2006, p. 55.
http://collections.vam.ac.uk/search/?q=National+Photographic+Record
11. ülepildistamine ehk refotograafia
Mark Klett jt
The Rephotographic Survey Project alates 1977
Third View 1997–2000
www.thirdview.org
täpne ja kontekstuaalne refotograafia
La restauration des montagnes
Prantsusmaal juba 19. sajandil
Peeter Tooming, Carl Sarap
raamatusari “55 aastat hiljem” 1992–1996
13. Vanade fotode uutes kontekstides au sisse toomine
on kujunenud oluliseks osaks raamatutööstusest.
Foto on ainult fragment ning aja jooksul libisevad
tema kinnitusköied lahti. Ta triivib pehmesse
abstraktsesse minevikulisusesse, olles avatud
igasugustele tõlgendustele (või teiste fotodega
kokkusobitamisele).
Sontag, Susan. Fotograafiast, lk 85.
... kõik fotod on huvitavad ja liigutavad, kui nad
on piisavalt vanad. Pole päris vale öelda, et ei
eksisteeri niisugust asja nagu halb foto – on
ainult vähem huvitavad, vähem asjakohased,
vähem salapärased fotod.
Sontag, Susan. Fotograafiast, lk 158.
14. Kuidas vältida näiteks kas või ajalooliste objektide
dehistoriseerumist muuseumides ja näitustel, mis
pannakse toime (sageli täiesti ettekavatsematult)
nende esteetilise presentatsiooni laadiga, aga nii, et
objektide esteetilist võlu ei vahetataks ajaloolise
instrueerimise igavuse vastu?
Rüsen, Jörn. “Ajalookultuur uurimisprobleemina.” Tuna.
Ajalookultuuri ajakiri, 2001, lk 88.
15. Tüpoloogilised projektid
Bernd ja Hilla Becher
Eestis:
piimapukid (Haas, Puik)
bussiputkad (Kask, Kivi)
postkastid, vanad peeglid (Tarto)
16. ülipikk säriaeg:
Michael Wesely
http://www.fahnemannprojects.com/Longtime-Exposures.136.0.html
vana tehnika/mulje:
Toomas Kalve
“Tagasi Pariisis”