1. Aktuaalseid küsimusi
Eesti pensionisüsteemis
19.11.2013

2. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse
eesmärgid
• Finantsiline jätkusuutlikkus:
– süsteem on jätkusuutlik kui pensionikindlustuse tulud ja kulud
on tasakaalus
– süsteem vajab muudatusi kui defitsiit läheneb 1%-le või on üle
selle
– süsteem vajab kindlasti muudatusi kui defitsiit ohustab
riigieelarvestrateegia eesmärke, riigi konkurentsivõimet jms
• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:
– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40%
• Pensionisüsteemi solidaarsus:
– baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist
– tuleviku prognoosidele on täna liiga vähe tähelepanu pööratud

3. Sammaste eesmärgid ja kaetavad
riskid
I sammas
II sammas
III sammas
Osaliselt solidaarne
Minimaalse
sissetuleku tagatis
Palgast sõltuv
Adekvaatsuse
eesmärgi täitmine
Panusest sõltuv
Isiklike eesmärkide
täitmine
Demograafiline risk
Tugev poliitiline risk
Investeerimisrisk
Osaline poliitiline
risk
Erinevad
finantsturgude
riskid

4. Aktuaalseid teemasid I sambas
• Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik
automaatse kohandussüsteemi rakendamine
• Pensioniindeksi muutmine
• Töövõimetuskindlustuse reform
• Eripensionide, soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide
reform
• Ennetähtaegsed ja edasilükatud
vanaduspensionide ülevaatamine

5. I samba vanaduspensioni elemendid
• Pensionivalem (baasosa, tööst sõltuv osa) – individuaalne
pensioni suurus, solidaarsus
• Pensioniindeks – pensioni suurus vs eelarve tasakaal,
eelarve tasakaalu korral oleks 2050 pensioni ja palga
netosuhe ca 35%
• Pensioniiga – pensioni suurus ja finantsiline
jätkusuutlikkus
• Ennetähtaegne ja edasilükatud vanaduspension –
pensioni suurus ja finantsiline jätkusuutlikkus
• Staaž – tagab süsteemi piisava panustamise ajaliselt
• Maksumäär

6. Automaatsed kohandumismehhanismid
AKM-d kohandavad pensionisüsteemi süsteemiväliste
tegurite – nt rahvastiku vananemise, majanduskriisid –
mõjudega, kusjuures selline kohandamine toimub pideva
protsessina, mitte ühekordsete ad hoc poliitiliste otsustega.
Positiivsed küljed:
– Võimalus kohandada süsteemi automaatselt, vastavalt demograafilistele ja
majanduslikele tingimustele (objektiivse statistika põhjal). Aktiveerub siis kui
vajalik.
– Süsteemi osapooltel on rohkem kindlustunnet, kui nad teavad, kuidas
pensionisüsteem pikaajaliselt muutub.
– Rakendatavad meetmed vähendavad võimalusi süsteemi kokkuvarisemiseks.
– Väheneb pensionisüsteemi mõjutatavus poliitilistest faktoritest (populism, vale
ajahorisondiga otsused jne).
– Lihtsam on vastu võtta raskeid poliitilisi otsuseid, mis rakenduvad tulevikus ja mille
rakendumise tõenäosus ei ole 100% kindel.
– Alati jääb võimalus peatada AKM-i rakendumine, kui see on siiski vajalik.
– Muutused toimuvad väikeste korrigeerimistega, mitte suurte hüpetega.

7. Pensioniea AKM
• Kaks võimalust pensioniea AKM-ks:
– Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava elueaga,
st keskmine pensioniloleku aeg jääb konstantseks
– Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja
ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.
75
21
20,5
70
2,6
2,5
20
2,4
19,5
65
2,3
19
2,2
18,5
60
2,1
18
55
17,5
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057
Pensionil oleku aeg on fikseeritud
Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi
2
2016
2021
2026
2031
2036
2041
2046
2051
2056
Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel

8. Aktuaalseid teemasid II sambas
• Pensioni kogumises:
– Süsteemi kulud
– Pensionifondide investeerimisreeglid
• Väljamaksete faasi ex-post analüüs

9. II samba fondide tasud
• Rahandusministeerium on teinud kaks analüüsi: 2007.
aastal ja 2013. aasta kevadel
• Perioodil 2009-2011 on tasude regulatsiooni juba oluliselt
muudetud
– Regressiivne valitsemistasu
– Osakute väljalasketasu keelamine
– Osakute tagasivõtmistasu keelamine pensionieelikutel
•
Rahvusvaheline võrdlus - kas võrdlus on pädev?
– Erinevad tasude võtmise ja avalikustamise metoodikad
– Turunduskulud ja konkurents
– Väikesed mahud
– Noor süsteem

10. Maailmapanga võrdlus
pensionifondide tasude kohta

11. Ettepanekud tasude osas
Riigikogus menetletava eelnõuga:
• valitsemistasude piirmäärade kehtivust 2019. aasta 1. jaanuarini;
• kehtestada seadusega uus tasumäärade piirangute ex-post
analüüsikohustus 2018. aastaks;
Võimalikud täiendavad muudatused:
• kohustada fondivalitsejaid iga-aastaselt avalikustama fondide
kogukulu suhet (total expense ratio), sh tasusid, mis võetakse teiste
investeerimisfondide poolt, kuhu pensionifondide vara
investeeritakse;
• muuta valitsemistasu regressiivsust järsemaks. Hetkel peab
valitsemistasu iga 100 miljoni euro kohta vähenema 10% võrra;
• valitsemistasu sõltumine investeeringutest või fondi tootlusest?

12. Pensionifondide tootluste
(rahvusvaheline) võrdlus
• Kas avalikustatakse netotootlus (kõik tasud on maha arvestatud) või
brutotootlus (koos fondi arvelt võetavate tasudega).
• Eestile ebasobiv võrdlusmoment (OECD raport). Võrdluseks
nominaaltootlused:
–
–
–
–
–
–
OECD 2008-2012: -1,8% (-0,4%)
19.11.2013 seisuga 5a: 5,5%
Süsteemi algusest: 4,0%
Viimase 5a pensioniindeks: 2,7%
THI 2002-2013: 4,1%
THI 2008-2012: 4,4%
• Eesti II samba keskmine on mõjutatud kõrgest turukontsentratsioonist:
– 2008 ja 2009 oli kolme suurima fondi turuosa 72%
– Perioodil 2008-2012: 11 15-st positiivse nominaaltootlusega
– Perioodil 2008-2012: 4 15st positiivse reaaltootlusega

13. Pensionifondide investeerimisreeglid
• Eesmärgiks tootluse maksimeerimine
• Suurem tootlus = kõrgem risk. Tasakaalu leidmine?
• PF investeerimisvõimaluste mitmekesistamise
plaan -> võimalused ka tootlikkuse parandamiseks.
• Paindlikkuse andmine investeeringuteks:
– kinnisvara- ja infrastruktuuri projektidesse;
– noteerimata väärtpaberitesse.
• Võimalus investeerida väärismetallidesse
• Teostus läbi uue IFSi (eelnõu menetlus 2014)

14. Väljamaksed
• II s väljamakseid hakati tegema 2009
• Väljamaksete lahendused:
– Pensionileping elukindlustusseltsiga;
– Fondipension PF-st;
– Ühekordne väljamakse PF-st.
• 2013 lõpus täitub 5 a -> süsteemi ex post
analüüs
• Huviorbiidis eelkõige:
– Süsteemi efektiivsus;
– Toodete mitmekesisus;
– Annuiteedi ostujõu säilitamine.

15. Aktuaalseid teemasid III sambas
Alates 2012:
• tööandjal võimalus teha töötaja eest sissemakseid III s-sse
tulumaksuvabalt (maksuvabastus: tööandja + töötaja sissemaksed
15% töötaja palgast, max 6000 eurot aastas);
• võimalik III s PF-na luua ka tööandja PF.
Kavas anda võimalus III s PF eriliigiliste osakute loomiseks
(uus IFS):
• osakute arvelt ei saaks väljamakseid teha enne 55. a.;
• võimalus vahetada sama liiki osakute vastu;
• osakuid võib omandada nii füüsilise isiku kui tema tööandja tehtud
sissemaksete eest -> mõlemal valida osakute vahel, mille arvelt saab
väljamakseid teha kogu aeg ja osakute vahel, mida saab kasutada
pärast 55. a. saamist.

16. Suurem teadlikkus pensionist
• Praegu:
– Info pensioniõiguste ja –varade kohta killustatud
– Erinevad kalkulaatorid
• Unistus – ühtne pensionivaade:
– Info kõigi kolme samba kohta ühes kohas
(personaalne);
– Prognoosid erinevatel eeldustel;
– Valikukohad (nt suurem panus III s-s, hilisem
pensionile minek jms) ja nende mõju pensioni
suurusele.