2. Kasutusjuhend
Materjal on üles ehitatud nii, et ühel slaidil on
ülesanne/küsimus ja järgmisel vastus.
Võtke paber ja pliiats, lugege küsimust ja
proovige vastata kirjalikult. Alles seejärel
vaadake vastust.
Kui vastus ei ole samasugune nagu teil, proovige
aru saada, kus viga tekkis. Kui vaja, lugege
konspekti uuesti. Kui miski ei aita, võtke minuga
ühendust ja küsige.
3. Ülesanne 1
Mille poolest erinevad teaduslikud faktid
uskumustest ja kunstiteostest?
4. Ülesanne 1 vastus
Uskuda võib ükskõik mida, kirjutada-joonistada
võib ükskõik mida, aga teaduslikud faktid peavad
olema tõestatud.
5. Ülesanne 2
Milliseid katseid oleks vaja teha, kui soovite
tõestada, et jänesed jooksevad kiiremini kui
küülikud?
6. Ülesanne 2 vastus
Oleks vaja hulka jäneseid ja hulka küülikuid.
A. Paneme jänesed ja küülikud võidu jooksma ja
vaatame, kes võidavad.
B. Meelitame ükshaaval kõik jänesed ja küülikud
võimalikult kiiresti jooksma, mõõdame nende
kiirused ära ja võrdleme.
8. Ülesanne 3
Milliseid katseid oleks vaja teha, kui soovite
tõestada, et Saaremaa põhjarannikul on
tugevamad tuuled kui Saaremaa lõunarannikul?
9. Ülesanne 3 vastus
Tuleks teha tuulekiiruse mõõtmisi nii põhja- kui
lõunarannikul pikema aja vältel ning võrrelda
mõõtmistulemusi.
10. Ülesanne 4
Milliseid katseid oleks vaja teha, kui soovite
tõestada, et teismelised ei pea koristamist
vajalikuks?
Pildi allikas: http://lemill.net/content/pieces/segamini-tuba
11. Ülesanne 4 vastus
Küsitleda paljusid teismelisi, kas nad peavad
koristamist vajalikuks või mitte.
Miks ei võiks me teismelisi lihtsalt jälgida?
Sest jälgides me näeme, mida nad teevad, aga mitte
seda, kas nad seda ka vajalikuks peavad.
12. Ülesanne 5
Kirjuta välja teadusliku uurimismeetodi etapid,
kui probeemiks on:
Millise temperatuuri juures sulab lumi?
13. Ülesanne 5 vastus
• Probleem: millise temperatuuri juures hakkab lumi
sulama?
• Uurime kirjandust, äkki keegi juba uuris ja teab.
• Hüpotees: Lumi hakkab sulama 0⁰ C juures.
• Katsed: võtame ühest kohast mitu lumeproovi. Paneme
need erinevate temperatuuridega ruumidesse (-2, -1, 0
-1, -2⁰C). Jälgime, millis(t)es klaasi(de)s hakkab lumi
sulama.
• Tulemused: Lumi sulas 0⁰, 1⁰ ja 2⁰ juures.
• Järeldus: Hüpotees on tõene, lumi hakkab sulama 0⁰ C
juures.
14. Ülesanne 6
Kirjuta välja teadusliku urimismeetodi etapid,
kui probeemiks on:
Kas vabatahtlikud konsultatsioonitunnid
parandavad õpilaste õppeedukust?
15. Ülesanne 6 vastus
• Probleem. Kas vabatahtlikud konsultatsioonitunnid
parandavad õppeedukust?
• Taustinfo. Uurime kirjandust, kas keegi on juba vastavat
teemat uurinud ja millised on olnud tulemused.
• Hüpotees: Vabatahtlikud konsultatsioonid parandavad
õppeedukust.
• Tõestamine: pakume osadele klassidele
konsultatsioonivõimalust, teistele ei paku. Jälgime nende
õppeedukust.
• Tulemused: õppeedukus ei muutunud.
• Järeldus: Hüpotees osutus valeks, vabatahtlikud
konsultatsioonid ei paranda õppeedukust.
16. Ülesanne 7
Ülesanne pärineb: http://www.slideshare.net/chryssy/teaduslik-uurimismeetod-2405909
17. Ülesanne 7 vastus (1)
Kuna katseanumate juurde on kirjutatud sõnad: jahe, soe,
niiske, kuiv, siis järelikult on muutujateks niiskus ja
temperatuur. Hüpoteesi saab sõnastada mitmeti:
• Temperatuur ja niiskus mõjutavad lehtede kõdunemist
• Temperatuur ja niiskus ei mõjuta lehtede kõdunemist
• Lehed kõdunevad kõige kiiremini soojas ja niiskes
kekkonnas
• Lehed kõdunevad kõige kiiremini niiskes ja jahedas
keskkonnas
• Jne
• jne
18. Ülesanne 7 vastus (2)
Kuna joonistel paistab leht täpselt ühesugune,
siis järelikult ei ole kõdunemist toimunud.
Me võiksime teha järelduse, et temperatuur ja
niiskus ei mõjuta lehe kõdunemist. Samas
selliste katsete puhul on oluliseks teguriks ka
aeg.
Saame teha järelduse, et katse aeg oli liiga
lühike.