1. Kivimid
Koostas: Sille Tekku
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
2012

2. Liivakivi
Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud
liivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaks
materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike
kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid.
Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse.
Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liivakivi
on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehkki
viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi
moondumise tulemusel tekib kvartsiit.
Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul
ladestunud liivakivist (joonisel oranžiga).

3. Joonis: Siim Sepp

4. Liivakivi
Suur Taevaskoda
koosneb Devoni
ajastul settinud liivast
moodustunud
liivakivist
Foto: Siim Sepp

5. Liivakivi
Peeneteraline Gauja
lademe liivakivi
koosneb kõige
suurema
kvartsisisaldusega
liivast Eestis.
Foto: Siim Sepp

6. Liivakivi
liivakivi
kvartsiit
Fotod: ak.rapina.ee/sirjetoo

7. Paekivi
Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,
dolomiidi ja mergli üldnimetus.
Tavalisim pae erim on lubjakivi, mille karbonaatsest osast
moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni
14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti
esineb lisanditena saviosakesi, glaukoniiti ja liiva.
Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda
valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks
nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi
sisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suure
savisisaldusega paekivi.

8. Lubjakivi
Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3)
koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit.
• Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide
kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude
põhja, mis kivistudes ning tihenedes moodustavadki
lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti kivistisi.
• Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on
kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi
moodustub näiteks allikalubi.
Põhja- ja Lääne-Eestis (joonisel sinise ja halliga)

9. Joonis: Siim Sepp

10. Lubjakivi
Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo
Foto: Siim Sepp

11. Lubjakivi
dolomiit mergel
Fotod: ak.rapina.ee/sirjetoo

12. Põlevkivi
Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi
settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud
orgaanilisest ainest (kuni 70%) ja mitmesugus-
test mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb
enamasti vetikate või bakterite jäänustest
moodustunud kerogeenist.
Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstu-
se toorainena.
Leidub Kirde-Eestis.

13. Põlevkivi
Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist
kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi
Fotod: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

14. Põlevkivi Eestis
Joonis: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

15. Põlevkivi Eestis
Foto: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

16. Kivistised
Eesti settekivimid on maailmas haruldased ja
neis leiduvad kivistised hästi säilinud, kuna nad
on püsinud sadu miljoneid aastaid peaaegu
muutumatuna, jäädes puutumata kurrutusest ja
sügavale mattumisest.
Foto: www.geoeducation.info

17. Kivistised

18. Marmor
Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks
mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on
väga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile on
sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus
osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise
suhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja
dekoratiivkivina
Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud
aluskorrakivimeis. (Vasalemma „marmor“ ei ole
moondekivim, seega pole päris marmor).

19. Marmor
Fotod: Siim Sepp

20. Marmor
Fotod: Halvard ja MM

21. Graniit
Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise
struktuuriga enamasti tardkivim.
Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka
moonde ehk graniidistumise käigus.
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest
Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti
aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid
põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist.
Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti
ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja
hauasammaste valmistamiseks.

22. Graniit
Fotod: www.geoeducation.ee

23. Basalt
Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult
musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist,
pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning
oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiide
alla 5% (massiprotsent).
Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast
(ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt
suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim
maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina
ning skulptuuride valmistamiseks.

24. Basalt
Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo

25. Gneiss
Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti
peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole
gneisi määramisel põhiline. Tähtis on
moondeaste ja gneisiline (vöödiline)
väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi
algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib
settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi
kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel
muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on
kõige tavalisem.
Kasutatakse ehituses, sisekujunduses jne.

26. Gneiss
Foto: Siim Sepp

27. Gneiss
Foto: Siim Sepp