2. Üldiselt
• Elasid Triiase ajastust (230 miljonit aastat
tagasi) kuni Kriidiajastu lõpuni (70 miljonit
aastat tagasi)
• Esimesed dinosaurused olid kerge
ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad
• Kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-
Aafrika rannikult
3. Dinosaurused jaotatakse vaagnaluu
ehituse järgi:
• Sisalvaagnalised saurused
– Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes
kõndisid kahel jalal, nt Türannosaurus,
Gigantosaurus
– Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised
saurused, nt Apaatosaurus, Brachiosaurus
4. • Lindvaagnalised saurused (enamasti
taimtoidulised, lõualuu esiosa hammastest
arenes nokataoline moodustis, kahe- ja
neljajalgsed)
– Kahejalgsed lindvaagnalised –
taimtoidulised, pikad tagajäsemed, lühikesed
esijäsemed, lihav saba
– Neljajalgsed lindvaagnalised – jagunevad kolmeks
grupiks:
• Stegeosaurused – 4–10 meetri pikkused, kaalusid kuni 7
tonni, seljal luuplaatidest või luuogadest rida
• Ankülosaurused ehk kilpdikosaurused – madalalt kasvu
• Sarviksaurusetel – sarved, luukilp, pikkus vahemikus 3–
9 meetrit, kaalusid kuni 12 tonni
6. Amphicoelias fragillimus
• Suurim dinosaurus (40-60m pikk)
• Sauropood
• Liikus neljal jalal
• Taimtoiduline
• Kuni 122 tonni
• Teatakse vaid 1
fossiilist leiu abil
7. Türannosaurus Rex
• Elas hiliskriidi ajastul (70 miljonit aastat tagasi)
• Üle 12 meetri pikkune ning kolme inimese kõrgune
• Esijäsemed olid liiga väikesed, et nendega saaki püüda
• Algul elas Türannosaurus Rex teiste suurte lihasööjate
varjus, aga kui need välja surid oli tema kord asuda
jahtima
• Tema mõõtmed kasvasid pea
2 korda ja ta hammustas oma
lõugadega mitukümmend
korda tugevamini kui lõvi
Pea ja hambad olid nii tugevad, et ta saagi püüdmisel esijalgade abi ei vajanudkiLõuad olid mõeldud mitmetonniste loomade söömiseks ja nende kontide puruks hammustamiseks