2. Leiame vastused küsimustele:
Kuidas on võimalik raha teenida?
Kuidas raha arukalt kasutada?
Kuidas säästa?
Kuhu paigutada vaba raha?
Millised on krediidi kasutamise + ja - ?
Millised on reklaami + ja - ?
Kuidas aitab kindlustus riske jagada?
Kuidas kaitstakse tarbijate huve?
3. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või
teenuseid isiklikuks kasutamiseks.
2003. aastal ostsid eratarbijad kaupu ja
teenuseid 65,4 miljardi krooni eest.
Raha on võimalik teenida:
1. tulu tööst - palk (2006. a. I kvartali
keskmine palk oli ligikaudu 8700 krooni);
2. tulu varast - intress, rent.
Vara on võimalik koguda säästes.
Säästmine sõltub:
1. tulude suurusest
4. 2. ootustest (head ajad - halvad ajad);
3. pankade intressimääradest;
4. maksuseadustest.
Eelarve koostamine võib aidata raha säästa.
Eelarve on finantsplaan, kus on välja toodud
eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi
aja jooksul.
Eelarve koostamine koosneb kolmest etapist:
1. finantseesmärkide püstitamine;
2. tulude hindamine;
3. väljaminekute planeerimine.
5. Eelarve koostamine aitab:
1. saada ülevaadet tuludest ja kuludest;
2. planeerida säästmist.
Panga valikul peaks arvestama:
1. ohutust;
2. tulumäära - 1000 kroonine hoius 5%
intressimäära puhul teeniks aastas juurde 50
krooni.
Intresse on kahte liiki:
lihtintress - makstakse ainult sissemakstud
summalt ehk põhisummalt;
6. liitintressi - makstakse põhisummalt ja
eelnevalt arvutatud intressilt:
1000 krooni 5% 1050 krooni
1050 krooni 5% 1102.50
krooni
3. Likviidsust - kui kergesti saad säästud
rahaks muuta. Mida kergemini saad pangast
raha kätte, seda suurem on likviidsus ja
seda väiksem on intressimäär.
Säästetud raha võib paigutada:
1. Hoiukontodele (intressid):
a) nõudehoiused
7. b) tähtajalised- ehk deposiithoiused
2. Ettevõtete aktsiad (dividendid).
3. Ettevõtete võlakirjad (intressid).
4. Kohalike omavalitsuste võlakirjad.
5. Avatud investeerimisfondid.
6. Elukindlustus
8. LAENUD ERAISIKULE
Laenu ehk krediiti võttes peab tagasi
maksma põhisumma ja intressid.
Intresside arvutamisel arvestatakse aastast
protsendimäära (APM).
Kui intressimäär on 2% kuus, siis APM on
24% (2 x 12 kuud = 24).
12. Pangad vaatavad laenu andmisel:
Laenaja isikuomadusi - ausus, krediidilugu.
Maksevõimet - sissetulekuallikad, teised
finantskohustused.
Vara - raha, kinnisvara, väärtpaberid.
Käendajat - isikut, kes vastutab võetava
laenu eest.
13. KINDLUSTUS
Kindlustus aitab jagada riski.
Kindlustuse liigid:
1. vastutuskindlustus - kohustuslik
liikluskindlustus;
2. varakindlustus - vabatahtlik
liikluskindlustus;
14. 3. elukindlustus:
a) riskikindlustus - makstakse välja ainult
surma korral;
b) kogumiskindlustus - makstakse välja
kokkulepitud ajal või varasema surma korral;
4. õnnetusjuhtumikindlustus - makstakse
välja surma korral, osaline hüvitus inval.
korral;
5. tervisekindlustus - kulud, mida haigekassa
ei kompenseeri
PREEMIA - hind, mida inimesed kindlustuse
18. TARBIJAKAITSE
Turumajanduse enda olemus sisaldab
tarbijakaitset - konkurentsi.
Tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed.
Valikute tegemine ei ole kerge.
Tarbijakaitset tunnustas esimesena USA
president Kennedy 1962. a. 15. märtsil, kui
kinnitati tarbijate põhiõigudsed. Selle alusel
töötati välja ÜRO tarbijakaitsejuhised, mis
omakorda oli aluseks Eesti Tarbijakaitse-
seaduse väljatöötamisel.
19. TARBIJAKAITSE
Tarbijatel on õigus:
1. põhivajaduste rahuldamisele (toit, peavari);
2. ohutusele - olla kaitstud tervisele, varale ja
elule ohtlike toodete või teenuste eest;
3. informatsioonile kaupade ja teenuste kohta;
4. haridusele - võimalus saada koolitust ja
oskusi, et käituda teadlike tarbijatena;
20. TARBIJAKAITSE
5. valikule - võimalus valida kvaliteetsete
kaupade ja teenuste hulgast;
6. esindatusele - õigus võtta osa poliitiliste ja
majanduslike otsuste tegemise protsessist;
7. kahjude hüvitamisele - nii materiaalse kui
moraalse kahju tekkimise korral;
8. keskkonnale - õigus ohutule keskkonnale
nii praegu kui tulevikus.
Eestis hakkas tarbijakaitseseadus kehtima
1. jaanuaril 1994. a.