2. Leiame vastused küsimustele
Milliseid ülesandeid peab täitma riik turumajanduses
Miks riik neid ülesandeid täitma peab?
Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused?
Kuidas riik oma tegevust finantseerib?
Missuguseid makse makstakse?
Miks valitsus kogub makse?
Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas sellest vabaneda?
3. Merkantilistid arvasid, et riik peab väga aktiivselt sekkuma majandusse.
Füsiokraadid arvasid, et riik ei peaks sekkuma majandusse.
Tänapäeval ei kahtle keegi selles, et valitsusel on turumajanduses oma osa.
Valitsusel on turumajanduses järgmised ülesanded:
1. 0mandiõiguse kaitse
Tihti ei ole turul piisavalt võimu ettevõtete ja inimeste vara kaitseks.
Riik kehtestab seadustega kõigi jaoks ühtsed reeglid (Põhiseadus, Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus…)
4. Riik kehtestab seadusi ja ka jälgib nende täitmist (politsei, kohus, sõjavägi…).
2. Konkurentsi kaitse
Turusüsteem ei suuda alati tagada konkurentsi (kartellikokkulepped).
Turu konkurentsivõime tagamiseks on riigid kehtestanud monopolivastaseid seadusi.
Eestis peavad ettevõtjad lähtuma Konkurentsi- seadusest.
USA-s võeti juba 1890. a. vastu Shermani seadus, mis on suunatud monopolide loomise vastu.
5. Claytoni seadus (1914) - suunatud tarbijatele erinevate hindade kehtestamise vastu, kui see vähendab konkurentsi.
Föderaalse kaubanduskomisjoni seadus (1914) - loodi Föderaalne kaubanduskomisjon, mis aitas rakendada monopolivastaseid seadusi. Kaitseb inimesi eksitava reklaami eest.
Celleri seadus (1950) - suunatud ettevõtete liitumise vastu, mis vähendab konkurentsi.
3. Majanduse kõrvalmõjude reguleerimine.
Kõrvalmõjuks nim kellegi tegevuse mõju üle- kandumist teistele inimestele.
6. Kõrvalmõjudel puudub turg, järelikult pole neil ka hinda.
Kõrvalmõjud võivad olla positiivsed (ilus aed) või negatiivsed (saastatus).
Valitsus saab piirata tegevusi, mis tekitavad negatiivseid kõrvalmõjusid kaaskodanikele (maksustamine).
Valitsus saab subsideerida positiivseid kõrvalmõjusid.
4. Avalike hüviste pakkumine
Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida ei saa toota turusüsteem vaid toodab valitsus.
7. Näiteks teedevõrk, valgusfoorid, liiklusmärgid, politsei, sõjavägi, tänavavalgustus…
On kaks põhjust, miks turusüsteem ei taga avalikke hüviseid:
a) neid maksustada või kedagi nendest ilma jätta on suhteliselt keeruline (tänavavalgustus, liiklusmärgid, sõjavägi…);
b) saadav kasum ei õigusta erafirma kapitali- mahutusi (teedevõrk)
5. Tulude ümberjaotamine
Valitsused on järjest enam võtnud enda ülesandeks tulude õiglasema jaotamise ühiskonna liikmete vahel (võttes rikastelt ja andes vaestele).
8. Tavaliselt peetakse riskirühmadeks pensionäre, noori peresid ja erialase kvalifikatsioonita noori.
Eestis on olemas mitmeid liiki toetusi:
a) toetused sissetuleku suurendamiseks (töötu abiraha, lastetoetused, toimetulekutoetused, pensionid…);
b) programmid vaesuse vähendamiseks (ümberõpe)
6. Majanduse stabiliseerimine
a) Vähendada tööpuudust - soodustades ettevõtluse arengut.
b) Soodustada majanduskasvu - rahapoliitika, maksupoliitika.
9. c) Stabiliseerida hindu - rahapoliitika, maksupoliitika.
Valitsus peab täitma neid ülesandeid, kuna nendes valdkondades turumajandus ei toimi.
Valitsuse sekkumine majandusellu võib tekitada probleeme:
1. valitsusametnikel puuduvad stiimulid ressursside efektiivseks kasutamiseks - need ressursid ei kuulu neile endile;
2. valitsusametnikel puudub info tarbijate soovide kohta - nad lähtuvad oma eelistustest;
10. 3. erihuvid - mitmetel huvigruppidel (ametiühingud, tööstusliidud, põllumajandusliidud…) on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale toetusi või seadusandlikke soodustusi.
Riigieelarve
Selleks, et riik saaks funktsioneerida ja temale pandud ülesandeid täita on valitsusel vaja raha.
Selle raha hankimiseks ja kulutamiseks koostatakse plaan ehk riigieelarve.
Riigieelarve on finantsplaan, milles on ära toodud riigi tulude allikad ja kulude suunad
11. Tasakaalus eelarve - tulud = kulud
Eelarve ülejääk - tulud on suuremad kui kulud.
Eelarve defitsiit - kulud on suuremad kui tulud.
Valitsuse kulutused
1. Toetused - lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad (1999. a. - 27% eelarve mahust, 2003. a. - 29%).
2. Riigikaitse - NATO-ga liitumise järel on Eesti riik võtnud endale kohustuse kulutada riigikaitsele vähemalt 1% SKP-st aastas. 1999. a. olid Kaitse- ministeeriumi kulutused 949 miljonit krooni (5,14 % kogu eelarve kulutustest) ja veidi üle kahe miljardi krooni 2003. a.
12. 3. Intressid riigivõlalt - intressimaksed on olnud viie aasta jooksul (1999 - 2003) alla 1% eelarve kogu- kuludest.
4. Toetused kohalikele omavalitsustele - 2003. a. moodustasid need toetused 2% eelarve kogukuludest
5. Riigitöötajate palgad - 15% eelarve kogukuludest.
Valitsuse tulud
Valitsuse tulude allikad:
1. maksud - fiskaaltulud;
2. raha hoiustamine - finantstulud;
3. varade müük - tulud varadelt.
13. Peamised maksutulu allikad:
1. füüsilise isiku tulumaks - 21 % (1999. a. - peaaegu 3 miljardit krooni; 2003. a. - üle 5 miljardi
2. ettevõtte tulumaks - 21% (1999. a. - 1, 65 mld kr; 2003. a. - 1,35 mld kr). Eesti eripära on see, et ettevõtte tulumaksu ei maksta mitte teenitud kasumi, vaid jaotatud dividendide pealt;
3. käibemaks - 20% . Peamine Eesti riigieelarve tuluallikas (1999. a. - 7,8 mld kr; 2003. a. - peaaegu 11 miljardit kr);
4. aktsiisimaks - Eestis on aktsiis kehtestatud alkoholile, tubakale, mootorikütusele, mootor- sõidukitele ja pakenditele (15% kogutuludest).
14. 5. Sotsiaalmaks - 33% (20% laekub pensionifondi ja 13% tervishoiu ravikindlustusfondi).
1999. a. - 6,5 mld kr; 2003 a. - 14,04 mld kr
6. muud maksud ja trahvid - hasartmängumaks, maamaks… ja trahvid moodustavad väga väikese osa eelarve tuludest.
“Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud.”
Benjamin Franklin, 1789
21. Miks valitsus kogub makse?
1. Valitsemiskulude katteks - valitsus ostab kõike alates kirjaklambritest kuni autodeni.
2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat.
3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks - näiteks maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada nende tarbimist.
4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse.
22. 5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks - makse langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku aktiivsust.
Maksustamisel lähtutakse kahest põhimõttest:
1. vastavalt avalike hüviste kasutamisele - näiteks maantee kasutamise eest peaks maksma autojuhid;
2. vastavalt tulude suuruse järgi - tavaliselt suurema tuluga inimesed maksavad ka rohkem maksudeks.
Erinevad maksusüsteemid:
1. proportsionaalne maksusüsteem - kõik inimesed maksavad samasuguse protsendi oma tuludest maksudeks.
23. 25 000 kr - 21% - 5250 kr
100 000 kr - 21% - 21 000 kr
Jõukama inimese sissetulek ja maksukoormus on neli korda suuremad kui väiksema sissetulekuga in.
Eestis kehtivatest maksudest on proportsionaalsed maksud ettevõtte tulumaks, üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaks.
2. Progressiivne maksusüsteem - suurema tuluga inimesed maksavad protsentuaalselt suurema osa maksudeks.
25 000 kr - 20% - 5000kr
100 000 kr - 40% - 40 000 kr
24. Jõukama inimese sissetulek on neli korda suurem ja maksukoormus kaheksa korda suurem.
3. Regressiivne maksusüsteem - madalama sissetulekuga inimesed maksavad protsentuaalselt suurema osa maksudeks.
Külmkapp maksab 5000 kr - käibemaks 20% - 1000
25 000 - 4%
100 000 kr - 1%
Eestis kehtivatest maksudest on käibemaks ja aktsiisimaks oma olemuselt regressiivsed maksud.
25. Eelarve defitsiit ja riigivõlg
Paljude riikide eelarved on defitsiidis.
Eelarvedefitsiidi pooldajad väidavad järgmist:
1. Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib.
Miljonite kroonide tagasimaksmine võib olla probleemiks üksikisikule ja ettevõtetele, kuid riigi tootmisvõimsuse juures ei ole see probleemiks.
2. Riigivõlg moodustab protsentuaalselt SKP-st väga väikese osa.
Eesti riigivõlg moodustas 2001. aastal SKP-st üle 2%; 2002. aastal alla 2%
27. Eesti riigivõlg oli 2005. aastal 2,9 miljardit krooni
3. Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada SKP-d.
SKP = K + I + V + PE
Kui valitsus suurendab oma kulutusi raha laenates, suurendab see SKP-d tervikuna.
Suurendades SKP-d elavneb majanduselu ja majanduslangus peatub.
Eelarvedefitsiidi kriitikud väidavad järgmist:
1. riigivõlalt tuleb maksta intressi - intressidele kulutatavat raha võiks suunata mujale;
28. 2. eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid.
Valitsus võtab laenu suurtes kogustes.
Kui valitsus laenab raha kodumaistest pankadest, siis sellega ta vähendab väljalaenatava raha hulka.
Suurem nõudlus väljalaenatava raha järele kergitab selle raha hinda.
Mida vähemaks midagi muutub, seda kõrgemaks tõuseb hind.
3. Eelarve puudujääk võib vähendada erainvesteeringuid.
Kui valitsus laenab raha eelarve puudujäägi rahastamiseks, kasutab ta summasid, mida muidu kasutataks investeerimiseks ettevõtetesse.
29. Väiksemad investeeringud viivad tööpuuduse suurenemiseni.
4. Eelarve defitsiit võib viia inflatsioonini.
Kui valitsus otsustab puudujäägi likvideerimiseks lihtsalt raha juurde trükkida, siis suureneb rahamass ilma ringluses olevate kaupade ja teenuste hulga suurenemiseta.
Suurem hulk raha jahib sama hulka kaupu ja teenuseid, mis tõstab nende hinda.
Eeelarvedefitsiidist hoidumine tähendab:
1. valitsuse tulude maksimeerimist - maksuameti töö efektiivsemaks muutmise abil tõhustada maksude kogumist;
30. 2. kulude hoidmine range kontrolli all:
a) eelarve koostamine mitmeks aastaks;
b) riiklike investeeringute programmi koostamine;
c) pensionireformi jätkumine - riigi roll väheneb, erapensionifondide roll suureneb;
d) jätkuv erastamine
Eesti Vabariigi eelarve on arvestuslikult tasakaalus, kuid majanduslikus tähenduses ei pruugi alati tasakaalus olla (1999, 2000)
Seda sellepärast, et riigi tulude hulka arvatakse ka välislaenud, millega kaetakse kulutusi, kulutuste hulka arvatakse laenude tagasimaksed.