Enrope language policy - estonian

1. Date: 19.8.2021
ENROPE Keelepoliitika
The ENROPE Group
Üks ENROPE projekti keskseid eesmärke oli legitimeerida ja kinnitada mitmekeelsus
akadeemilise praktikana. Seetõttu mõtlesime ja arutasime, kuidas me kasutame keeli kõigis
oma tegevustes ja toodetes (intellektuaalsed väljundid ehk IO). Selleks töötasime välja
käesoleva keelepoliitika, mis vaadati läbi ja koostati projekti jooksul. See dokument hõlmab
ENROPE keelepoliitika eesmärke, vastuvõetud mõisteid, teavet rakendamise ja keelelise
kvaliteedi tagamise kohta.
1. Keelepoliitika eesmärgid
1.1 Teadlikkus, praktilisus, läbipaistvus: Püüdes saavutada suuremat keelte võrdsust,
tunnistasime, et elame maailmas, kus mõlemad keeled on hierarhiliselt korraldatud ja kus
tuleb arvestada praktilisi kaalutlusi. Käesoleva dokumendi eesmärk on muuta ENROPE
keelepoliitika põhjendused läbipaistvaks.
1.2 Erinevate keelte, inimeste ja teadmiste kaasamise eetika: Püüdes järgida
tundlikkuse, sallivuse, austuse ja huvi kõigi keelte ja keelevariantide vastu, mida kasutavad
ja õpivad erinevad rühmad ja ühiskonnad, püüdsime oma aruteludes, tegevustes ja mujalgi
rakendada kaasavaid tavasid. Me ei pidanud keelekasutust iseenesestmõistetavaks, vaid
osalesime kogu projekti jooksul erinevates aruteludes. Nähtavaks tõendiks sellest on
käesolev dokument (mis on meie arutelude tulemus), ENROPE osalejate poolt ENROPE
intensiivsete õppenädalate käigus koostatud parimad praktikad ning kommenteeritud
bibliograafia, et muuta muudes keeltes kui inglise keeles toodetud teadmised
kättesaadavaks ja nähtavaks.
1.3 Eetika ja ligipääsetavus: Projekti tulemuste parema kättesaadavuse ja kasulikkuse
huvides tõlgiti olulised ja strateegilised osad kõikidesse partnerite keeltesse (vt 2.1). See
tagab, et osalemine ja väljundid on kättesaadavad erineva keelelise taustaga sihtrühmadele.
See otsus tasakaalustas ligipääsetavust, kaasatust ja praktilisust. Need kaalutlused
juhindusid ka meie kvaliteedi tagamise strateegiast (vt 4).
2. Mõisted
2.1 Partnerite keeled: ENROPE partnerinstitutsioonides kasutatavad institutsionaalsed
keeled (katalaani, inglise, hollandi, eesti, friisi, prantsuse, saksa, hispaania, türgi, katalaani,
saksa ja türgi).).
2.2 Keeled ja variatsioonid: Keeled ja keelekombinatsioonid, mis kuuluvad osalejate
individuaalsesse keelerepertuaari, nt poola, itaalia, mandariini, urdu, kreeka, kõmri, šveitsi ja
tavasaksa, Ameerika ja Euroopa hispaania, Mauritiuse kreooli jne.
1

2. Date: 19.8.2021
2.3 Suhtluskeeled: Mis tahes keel(ed), mida kasutatakse translingviseerimiseks, nt arutada
midagi mis tahes eespool nimetatud keeles või täiendavates keeltes või nende
kombinatsioonis
2.4 Inglise keel kui lingua franca: Keel, mida kõik grupi liikmed saavad kasutada ühise
keelena. Aktsepteeritakse kõiki inglise keele variante, sealhulgas USA, Ühendkuningriigi
variante, teisi maailma inglise keeli ja võõrkeelena kasutatavat inglise keelt (Jenkins, 2013;
2003, Seidlhofer, 2006). Vt ka 4. Kvaliteedi tagamine
2.5 Mitmekeelsus, translingvistika: Plur>E ja PlurCur projektidele tuginedes mõistame
nende mõistete all lähenemisviisi, mis tähendab meie arvates järgmist:
● minna kaugemale eraldi keeltest, näiteks kasutades mitmekeelsuse oskust
vahendamiseks, tõlkimiseks, koodivahetuseks ja mitmekeelseks suhtluseks
● olles teadlik sellest, et keeleoskus erinevates keeltes on erineval määral arenenud,
sõltuvalt iga keele suhtlusvajadustest. Mitmekeelsus on seega midagi enamat kui
pelgalt eraldi keelte ja oskuste lisamine.
● olles teadlik, et eri keeltel on erinevad funktsioonid; seega kasutatakse eri keeli
erinevates valdkondades ja erinevatel tasemetel, sõltuvalt igapäevastest vajadustest.
● teadvustada, et keelelised/mitmekeelsed teadmised on mõtetes omavahel seotud ja
kõik keeled on omavahelises vastastikuses seoses, mis viib ülekande nähtuste
tekkimiseni.
● teadvustada, et inimene vajab toetust oma mitmekeelse repertuaari arendamiseks,
säilitamiseks ja haldamiseks.
3. Implementeerimine
Keelelised otsused tehti organisatsioonilistel eesmärkidel, näiteks projekti läbiviimiseks ja
ürituste ajal suhtlemiseks. Käesolev keelepoliitika dokument illustreerib ENROPE juhtrühma
kavandatud keelevalikuid. Sellised keelevalikud põhinesid projekti eesmärkidel, eetikal,
rahastajate, partnerorganisatsioonide, kasutajate ja institutsioonide nõudmistel, nagu on
kirjeldatud käesolevas dokumendis. Osalejate juhitud keelevalikud töötati välja juhitud ja
juhusliku mõtlemise teel vajaduste ja individuaalse keelerepertuaari üle projekti teatud
osades ja tegevuste ajal.
3.1 Keelte nähtavus veebiplatvormil (IO1): Strateegilised veebilehed teevad keele
nähtavaks järgnevalt
● Osalejate iseloomustused erinevates keeltes keele lehel.
● Keele valimise nupu pakkumine, mille abil kasutajad saavad valida partnerite keeled.
Mõned leheküljed on kättesaadavad ainult originaalkeeles (nt Uudised).
● Strateegiliste tekstide pakkumine kõigis partnerite keeltes (vt 3.3).
● Annoteeritud bibliograafia teeb nähtavaks muudes keeltes kui inglise keeles ilmunud
väljaanded.
3.2 Keeleliste otsuste reflektsiooni võimaldamine: Käesolevat dokumenti töötati välja,
kohandati ja vaadati läbi kogu projekti jooksul ning seda ei tohiks pidada lõplikuks. Seda
2

3. Date: 19.8.2021
tuleb kohandada ja arendada tulevaste projektide jaoks. Veebisaidil (IO1) on 3 keelepoliitika
dokumenti, mille koostasid juhtrühm ja osalejad:
● Käesolev keelepoliitika dokument kõigis partnerite keeltes.
● Keeleline majapidamisdokument.
● Link "mõtlemisrutiini" juurde, mille eesmärk on uurida, hinnata, ette kujutada, esitada,
rakendada.
3.3 ENROPE toodete tõlkimine: ENROPE töörühm pidas oluliseks järgmisi tekste ja
väljundeid. Seega on olemas tõlked kõikidesse partnerite keeltesse. Kõik muud tekstid on
kättesaadavad inglise keeles.
● Veebilehe esileht (IO1)
● Projekti kokkuvõte (IO1)
● ENROPE pädevusmudel (IO2)
● Sissejuhatus käsiraamatusse (IO2)
● Annoteeritud kirjanduse kokkuvõte (IO1)
● E-Portfolio (avalik osa A) (IO3)
● Käesolev keelepoliitika dokument (IO1):
https://docs.google.com/document/d/1KsviYNH6Hf26syyBO-qDFs4GZNJ2-Seh_dmX
cOOsDHE/edit#
3.4 ENROPE toodete tõlkimine teiste poolt: ENROPE väljundite ja toodete kasutajaid
kutsutakse üles tõlkima neid akadeemilistel või hariduslikel eesmärkidel täiendavatesse
keeltesse, kuid neid ei tohi avaldada ilma ENROPE juhtrühma kirjaliku nõusolekuta.
4. Kvaliteedi tagamine
Oma toodete viimistlemisel pidime tegema selgeks, kuidas tasakaalustada kvaliteeti,
ligipääsetavust ja professionaalsust oma dokumentides.
4.1 Lähenemine inglise keele kvaliteedikontrollile: ENROPE kolleegid toovad projekti
erinevaid keeleoskusi ja püüdsime üksteist toetada tekstide ja muude väljundite koostamisel
nii partner- kui ka teistes keeltes. Meie keelepoliitika lähtus Ricento ja Seidlhoferi (2011,
2006) põhimõtetest.
"Seidlhofer väidab, et selline emakeele normide ja ootuste eelistamine selle suhtes, mis on
aktsepteeritav ja vigadeta inglise keel kõikides kontekstides, kus inglise keelt kasutatakse,
olgu siis välise ringi vestluspartnerite või välise ringi ja sisemise ringi vestluspartnerite vahel,
on nii ebarealistlik, irratsionaalne kui ka ebatõhus maailmas, kus inglise keele kasutajad
välises ja laienevas ringis on kaugelt rohkem kui sisemise ringi variantide kõnelejaid. Ta
väidab, et ""on viimane aeg, et rakenduslingvistid ja (inglise keele) õpetajad töötaksid välja
uued viisid, kuidas kriitiliselt mõelda selle üle, mis on "inglise keel", arvestades selle
muutunud rolli ja staatust maailmas"" (Seidlhofer, 2011: 16-17, viidatud Ricento, 2014: 364).
3

4. Date: 19.8.2021
Sellest lähtuvalt võtsime vastu järgmise kvaliteedi tagamise poliitika ingliskeelsete toodete
kontrollimiseks.
4

5. Date: 19.8.2021
4.2 Inglisekeelsete tekstide kvaliteedikontroll: Selleks, et tagada väljundite keeleline
kättesaadavus ja professionaalsus, võtsime kvaliteedikontrolliks kasutusele mitmeosalise
strateegia. Kontrollisime tekstide kasutajasõbralikkust, kaasavust ja selgust, pidades silmas
nii praktikute kui ka akadeemikute laia auditooriumi. See hõlmas dokumentide kontrollimist
järgmiste aspektide osas:
● Vastavus rahastajate kriteeriumidele (kontrollitakse toetusetaotluse alusel)
● Sisu (eesmärgi selgus, lugeja juhendamine, akronüümid)
● keelekasutus (nt õiged ajad ja õigekiri)
● Akadeemiline usaldusväärsus (nt praeguste arutelude ja teadmiste kajastamine).
● Kuna inglise keel on projektimeeskondade keelekasutus, koostati kõik dokumendid
algselt inglise keeles. Dokumente kontrollisid kolleegid erinevatest partnerasutustest.
briti, ameerika ja muud inglise keele variandid on teretulnud, kuid dokumendid
peaksid olema iseenesest järjepidevad.
● "Dokumente kontrollivad vähemalt kaks erineva keelelise ja kultuurilise taustaga
kolleegi erinevatest partnerinstitutsioonidest. See võimaldab meil kontrollida
dokumentide selgust ja korrektsust".
● ENROPE partnerid üheksast partnerasutusest võtsid vastutuse nõutavate tõlgete
eest, nagu on kirjeldatud punktis 3.3. Seejärel kontrollis mõlemat keelt valdav kolleeg
sel viisil tehtud tõlkeid.
● Kasutame jälgimismuutusi (nt õigekiri, ajavormid) ja kommentaarifunktsioone (nt kui
sisu on ebaselge), et teha autoritele ettepanekuid, kes seejärel tekstid lõplikult
viimistlevad.
● Lisasime kõigile olulistele dokumentidele järgmise joonealuse märkuse, et tõsta
lugejate teadlikkust sellest, et erinevad terminid ja mõisted tähendavad sõltuvalt
erialast, keelest ja kultuuritaustast erinevaid asju.
Kõigile dokumentidele tuleb lisada joonealune märkus:
"Me tunnistame, et kolleegid töötavad oma karjääri eri etappidel erinevates kultuurilistes ja
teaduslikes kontekstides ning kasutavad erinevaid inglise keele variante. Selle asemel, et
kehtestada ühe inglise keele sordi ja emakeele normid, oleme võtnud kasutusele
lähenemisviisi, mis võimaldab inglise keele paindlikumat kasutamist, seades esikohale
selguse ja tõhusa suhtlemise. Mis puutub tõlgetesse, siis terminitel ja mõistetel võib
erinevates keeltes olla erinev tähendus, näiteks terminid dialekt ja kogukonnakeel. Palusime
kaastöötajatel esitada vastavad selgitused ainult siis, kui terminid ja mõisted võivad olla
vaieldavad, põhjustada arusaamatusi või kui neid kasutatakse eri keeltes erinevalt. Täpsemalt
vt ENROPE keelepoliitika."
5. Viited
Jenkins, J. (2003). World Englishes: A Resource Book for Students. London and New York:
Routledge.
Jenkins, J. (2013). English as a Lingua Franca in the International University: The Politics of
Academic English Language Policy. Routledge.
Ricento, T. (2014). Thinking about language: what political theorists need to know about language in
the real world. Language Policy, 13(4), 351–369. doi:10.1007/s10993-014-9322-2
Seidlhofer, B. (2011) Understanding English as a Lingua Franca. Oxford: Oxford University Press.
5

6. Date: 19.8.2021
Seidlhofer, B. (2006). English as a Lingua Franca in the Expanding Circle: What It Isn't. English in the
World: Global Rules, Global Roles. Continuum.
6